Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/499

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


lossi, sest Richard tahab vandeseltsi liikmeid karistada, kuigi ta andeks andis juhatajale.“

Kohtulikust juurdlusest, millest jutustab Wardouri käsikiri pikalt ja laialt, selgub, et Maurice de Bracy põgenes mere taha ja astus Prantsuse Filipi teenistusse, kuna Filip de Malvoisin ja tema vend, Templestowe pretseptooriumi ülem Albert surma mõisteti, ehk küll vandeseltsi hing, Waldemar Fitzurse, ainult maalt välja aeti; prints Johann aga, kelle heaks äraandmine korraldati, ei kuulnud oma heasüdamliselt vennalt etteheiteidki. Kuid kellelgi polnud Malvoisinide saatuse kohta kaastundmust, sest nad leidsid surma, mille nad ammugi ära teeninud oma ülekohtu, julmuse ja rõhumisega.

Varssi peale seda kohtuvõitlust kutsuti Saksi Cedric Richardi hoovi, mis asus praegu Johanni auahnuse tõttu erutatud krahvkondade rahustamiseks Yorkis. Cedric ohkas ja raputas selle kutse saamisel pead, kuid kuulas ometi käsku. Richardi tagasitulek oli tal igasugused lootused hävitanud Inglismaal Saksi valitseva soo troonile upitamises, sest ükskõik missugust edu saksilased varemalt kodusõjast oma asjale lootsid, ometi oli praegu selge, et Richardi kõikumata valitsuse ajal ei võinud midagi sündida, sest rahvas armastas teda tema isiklikkude heade omaduste ja sõjalise kuulsuse tõttu, kuigi tema valitsemine oli liiga hooletu, kord liiga pehme, sestsamast liiga despootiline.

Pealegi ei võinud Cedricule ka see tähelepanemata jääda, et tema plaan, Rowena ja Athelstane abielu kaudu kõiki saksilasi ühiseks hulgaks liita, nüüd täiesti luhta läheb, sest mõlemad pooled olid selle abielu vastu. See oli igatahes asjaolu, mida ta oma Saksi asja ajamise õhinas mitte polnud ette näinud. Isegi siis, kui mõlemad pooled oma vastuseismist selgesti ja kindlasti olid ilmutanud, ei suutnud ta end kuidagi uskuma panna, et kaks inimest, kes Saksi kuninglikust verest pärit, isiklikkudel põhjustel võiksid ühenduse vastu seista, mida nõuab nende sugurahva tulevik. Ometi oli kindel: Rowena oli alati näidanud, et ta Athelstane lähenemist ei soovi, ja nüüd oli ka Athelstane mitte


499