„Minu õndsuse nimel,“ ütles ta, „meie oleme, härra prior, unustanud nimetada ilu- ja armukuninganna, kelle valge käsi peab jagama võidupalmi. Mina omalt poolt olen vabameelne ja hääletaksin kohe mustasilmalise Rebekka poolt.“
„Püha neitsi,“ vastas prior ja pööras silmad kohkunult kõrvale, „juudi! Nõnda oleksime väärt, et meid kividega võitlusväljalt välja pillutaks, kuid märtrisurmaks pole ma veel küllalt vana. Pealegi vannun ma oma kaitsepühimuse nimel, et ta seisab armsast Saksi neitsist Rowenast palju madalamal.“
„Saksilane või juut,“ vastas prints, „saksilane või juut, peni või siga, mis tähendus on sellel? Mina ütlen, nimetage Rebekka, kuigi ainult selleks, et Saksi matse haavata.“
Nurin tõusis isegi printsi omas lähemas ümbruses.
„See tähendaks naljaga liiga kaugele minna,“ ütles de Bracy, „ükski rüütel ei tõstaks siin oma oda, kui teostuks niisugune teotus.“
„See oleks üleannetu haavamine,“ ütles prints Johanni üks vanemaist ja mõjuvamaist poolehoidjaist, Waldemar Fitzurse, „ja kui teie kõrgus seda teeks, siis oleks see tema kavatsustele hävitav.“
„Mina pidasin teid, mu härra, oma saatjaks, mitte oma nõuandjaks,“ ütles Johann oma hobust taltsutades kõrgilt.
„Need, kes teie kõrguse rajal käivad,“ vastas Waldemar vaikselt, „omandavad õiguse nõuandmiseks, sest nende tulud ja julgeolek on samuti mängul, nagu kõrgusegi oma.“
Sellest toonist märkas Johann, et ei või muud kui peab järele andma. „Ma heitsin ainult nalja,“ ütles ta, „aga teie susisete juba kui rästikud! Kuradi nimel, nimetage, keda tahate ja olge rahul.“
„Ei, ei,“ ütles de Bracy, „jäägu kuninganna troon vabaks, kuni võitja on ilmunud, ja tema valigu see, kes troonile peab istuma. See annab tema võidule uue kenaduse juurde ja õpetab kenad leedid vaprate rüütlite armastust hindama, sest ainult need võivad neid niisugusesse aupaika tõsta.“
90
