Lehekülg:Külmale maale.djvu/207

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 205 —

kokku ei käi. Ta pigistas ainult tugewasti ta sooja kätt. Siis lahkusiwad. —

Juba järgmisel päewal wiis Wäljaotsa pops oma lambad ostjale ära ja sai pakutud hinna kätte. Kaarli rahast oli tal weel rubla järel; kaks juurde — teeb kokku kolm, millega inetu wõlg just tasa sai. Neljapäewa õhtupoolikul wõttis ta wastumeelse käigu Lehtsoo kõrtsi poole ette.



 

Ema wõõrastuseks jäi Jaan hilja ööseni ära. Ja kui ta tuli, oli ta teist korda omas elus raskesti joobnud. Südame waluga päris ema, mis temaga siis jälle juhtunud. Ta ei andnud aga wastustgi, waid langes täies riides oma koiku pääle ja jäi norinal magama.

Ka järgmisel hommikul ei rääkinud ta midagi. Ta nägu oli kahwatu, ta silmad haukus. Emale ei julgenud ta näosse waadata, ehk Kai küll talle mitte ainustgi etteheitlikku sõna ei öelnud. Jaan loputas külma weega nägu ja läks wälja.