Lehekülg:Kollid Bornhöhe 1903.djvu/4

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

4

Sarnast tõelist wabameelsust näeme tihti oma mõisa sakste juures ja nemad ise armastawad sellega kiidelda. Muidugi peawad need lihtsad surelikud, keda nad endale nii ligi lasewad, wähemasti nii mõistlikud olema, et nad näidatud auust lugu pidada ja seda ka hästi seatud sõnadega ilmutada oskawad.

Täna oli terwe seltskond iseäralises, rõõmsas ärewuses. Peenikesed kortsud wana paruni nahkses näos naeratasiwad, paruninna ümargustel põskedel läikis käega katsutaw rõõmukuma, paruness Elise hallidel, muidu ikka tõsistel silmadel oli otsekui pehme, soe kate pääl, külaliste jooned awaldasiwad osawõtlikka ja uudisahneid tundmusi; isegi toapoiss Jaan, toaneitsi Liisa ja köögitütruk Wiiu piilusiwad paari korral õnnelikult itsitades portjeere woltide wahelt sisse.

Kõige selle rõõmu sünnitaja, paruni ainus poeg Benno, oli poole tunni aja eest wõõras riides, kahwatult ja lõdisedes koju tulnud ja wanemate hirmunud küsimise pääle ainult kostnud, tema olla praegu suurest hädaohust peasnud. Ilma pikema jututa oli ta toapoisiga oma kambrisse läinud, kust ta natukese aja pärast teises riides, waigistatult ja peaaegu endises ilus õitswalt jälle wälja tuli, kuna kodukondsed ehmatuse ja uudishimu pärast waewalt hingata suutsiwad. Nüüd istus ta pehme leentooli pääl ema kõrwas, kes aeg ajalt tema kukalnappi silitas, sirutas oma tugewaid liikmeid, soendas ennast tohtri nõuul kohwi ja konjakiga ning jutustas oma suurt juhtumist:

„Kuda see tuli? See on warsti ära räägitud. Ma jalutasin Kadrintalis, kuni igawus pääle tuli. Siis käänasin sadamasse, wõtsin purjepaadi mehega ja sõitsin lahe pääle wälja. Teatawasti on see ainus külg, millest see hale waresepesa Tallinn „põhjamaa Neapoli“ nime wähegi ära teenib. Mida kaugemalt sa teda näed, seda parem. Tuul oli waiksepoolne, nõnda et meri waewalt kananaha pääle sai, aga paari tunniga jõudsime siisgi Naissaare alla. Sääl waikis tuul peaaegu täiesti ära. Mul oli himu kaugemale sõita, sellepärast tüürisin saare ja mannermaa wahelt läbi, saare tagant paremat tuult leida lootes.“

„Ja leidsidgi,“ tähendas wana parun naeratades.