Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/155

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
32
Päätük XIX. 1215 aasta.

siwad kõige Saare maa läbi käskusi ja kogusiwad ühe suure laewa wäe kokku. Ja teised, kes hobustega oliwad tulnud, ehitasiwad mere kaldal puuwärkisi, mida nemad kiwidega täitsiwad ja nendega sadama sisse sõidu kohta, mis kitsas oli, kinni toppida püüdsiwad, et nemad pärast sadama kinnipanekut neid kõiki kinni wõtta ja ära tappa wõiksiwad. Sakslased aga läksiwad oma paatide wõi weiksemate laewadega kaldalle ja niitsiwad oma mõekadega wilja põldudelt maha, ilma seda täädmata, et lähemal kaldal wägi seisis, ja tegiwad teisel kaldal seda iga pääw. Wiimaks on Saarlased, kui nad waritsejad wälja oliwad pannud, kaheksa meest neist wangi wõtnud, ühed maha löönud ja teised wangi wiinud ja ühe paadi ära wõtnud. Selle läbi wäga julgustatut, saatsiwad nemad kõige Eesti maa jagudesse käsud, ja ütlesiwad, et nemad olla Riia piiskopi kõige oma wäega wangi wõtnud. Ja nemad tuliwad kõik suure wäega. Ja kui hommiku wara koitma hakkas, nähti meie ees kõik meri3) kui must4) olewat, täis nende riisumise laewu kihamas, kes kõige selle päewa meie wastu sõdisiwad. Ja mõned neist wedasiwad puuwärkisi ja wanu paatisi ühes, lasksiwad need mere põhja ja täitsiwad neid kiwidega, ja toppisiwad nõnda meie sadama tee kinni, mis üle suur hirm meie pääle tuli, et meie arwasime, et meie nende käest enam ära pääseda ei wõi. Teised nende seast wedasiwad kolme suurt tuld ühes, mis kuiwest puiest oli tehtut ja elaja raswaga põlema süüdatut ja suurte puu raamide pääle pandut. Ja esimene tuli, mis kõrgemalt põles, kui teised, aeti üle mere ja tuli meie poole, ja kauge lõuna tuul ajas seda suure hooga meie pääle. Ja Eestlased sõitsiwad oma riisumise laewadega selle tule ümber ja juhtisiwad seda otse meie kogede keskkoha pääle. Meie koged oliwad aga kõik üheteise külgi kinni seotut, et meil kergem oleks wastastele wastu panna; seda enam kartsime nüüd meie, et meie tule käest ära ei wõi pääseda. Ja kui see tuli juba, mis kõrgem oli, kui kõik meie koged, oma leekidega meie juure ulatas, hüüdsime meie piiskopi omast kambrikesest wälja, kus tema ööd ja päewad palwet tegi. Ja tema tuli ja nägi, et meil ühtegi nõuu ega abi enam ilma Jumalata ei olnud5), siis tõstis tema omad silmad ja käed taewa poole ülesse6) ja palus pääsemist praegusest tulest. Ja meie waatasime kõik sinna poole ja waata7), äkitselt pööris lõuna tuul hommikusse ja hommiku tuul pööris tuule


4) nõnda kui 14, 5.5) Ühenda Estri r. 14, 14.6) Ühenda 17, 1.7) Ühenda Makkab. 9, 39. —