Liiwi maa kroonika (Jung)/XVII
XVII. Päätük.
Piiskopi Alberti wiiesteistkümnes aasta.
Alberti kaheksamas teekond Saksa maale; Razeburi piiskop Wiilip tema asemik.
§ 1. Wiieteistkümnemal oma ammeti aastal pööras Liiwi maa kiriku piiskop Saksa maale tagasi, kui tema enne oma aseme kõrge auuwäärt enne nimetatut Razeburi koguduse piiskopi Wiilipi kätte oli annud, kes waga palwetaja oli omas Jumala teenistuses ja kõiges elus, ja oma käsi ja silmi alati taewa poole tõstes, ei jäänud ta omas wäsimatta waimus iial palwes seisma. Et tema rüütlid armastas, kleerikuid õpetas ja Liiwlaste ja Sakslaste eest õiete lahke ellusega muretses, on tema seda uut kogudust paganate hulgas wäga hästi sõna ja eesmärgiga walgustanud. Ja ristikogodus sai neil päiwil jälle wähä sõja waewast hingata, ehk kül hirm oli seestpidi ja wäljastpidi1) igapäew Liiwlaste ja Eestlaste kawalate kihutuste ja pahade mõtete eest; sest ikka otsiwad nemad paha Sakslaste ja Riia linna wastu.
Littawid tungiwad Läti maa sisse.
§ 2. Littawid aga, ilma Sakslastega maha tehtut rahust1) hoolimatta, tuliwad Düüna ääre, ja kui nemad mõned Kokenhuusi kantsist wälja oliwad kutsunud, wiskasiwad nemad ühe oda Düüna jõkke2) mis läbi nemad rahu ja sõprust eneste ja Sakslaste wahel katki murdsiwad. Ja nemad kogusiwad suure wäe kokku, tuliwad üle Düüna Lätlaste maa sisse, riisusiwad külakesed3) paljaks ja lõiwad palju maha. Ja nemad jõudsiwad kunni Trikutaani, wõtsiwad Talibaldi4), selle maa wanema wangi, ja ka Waribule tema poja. Ka läksiwad nemad üle Koiwa ja leidsiwad Iimera juures inimesed omas külades eest, wõtsiwad neid wangi ja tapsiwad mõned ära, ja põõrasiwad äkkitselt kõige oma saagiga tagasi. Ja kui Rameko nägi, et tema isa ja wend wangi wiidi, tõusis tema kõige Lätlastega ülesse ja nendega ühes Wõnnu Berthold rüütli wendadega, ja läksiwad nende järele. Ja kui ta nende ligi jõudis, kartis Rameko, et nemad tema isa ära tapaksiwad, kui tema selja takka nende pääle lähäks ja wiis neid teise tee pääl nende ette. Aga Littawid märgasiwad seda ja põgenesiwad rutuste ja pääsiwad nende eest ära. Kui nemad aga Düüna jõest üleminnes oma maa rajadesse astusiwad, põgenes Talibald nende käest ära, ja kui tema kümme päewa aega leiba ei olnud söönud, pööris tema5) rõõmsaste oma isa maale tagasi.
Littawilane Daugurte teeb Wõnnus wangis eneselle otsa.
§ 3. Sellel ajal läks Daugurte, kuninga Wsewolodi1) abikaasa isa, paljude kingitustega Nowgorodi suurekuninga2) juure ja tegi temaga rahu sääduse. Tee pääl tagasi tulles sai tema rüütli wendadest kinni wõetut, Wõnnu wiidut ja ahelatesse wisatud. Ja sääl hoiti teda palju päiwi kinni, kunni mõned tema sõbrad Littawi maalt tema juure tuleksiwad. Selle järele on tema isi enese mõegaga läbi pistnud3).
Woldemar lähäb Iidumeast jälle Wene maale ära.
§ 4. Selle wahel lõikas Woldemar, Iidumealaste ja Lätlaste walitseja1) palju, mis ta isi mitte ei olnud külwanud2), niihästi nende kohtudes kui ka tüli asjus. Ja et Razeburi piiskopile ja ka kõigile teistele tema kohtumõistmised mitte meele järele ei olnud, siis täitis ta wiimaks paljude soowi ja läks ära Wene maale.
Tülid Seelede ja Littawitega Düüna mail.
§ 5. Ka oliwad Kokenhuusi rüütlid ja Lätlased sagedaste sellel ajal Seloonisi ja Littawisi riisunud, nende külad ja maad ära häwitanud, mõned neist maha löönud ja teised wangi ära wiinud, neid teede pääl sagedaste waritsenud ja neile palju kurja teinud. Siis kogusiwad Littawid oma wäe kokku ja tuliwad üle Düüna Lenewardi rajadesse, wõtsiwad Liiwlased nende külades kinni, lõiwad mõned neist maha ja ajasiwad naised, lapsed ja elajad enestega ära ja saiwad palju saaki; ka ühe selle maa wanema, Uldewene, wiisiwad nemad ära wangi. Siis juhtus aga ka Volkiin, rüütlite ordumeister, sinna, kelle wennad1) kaupmeestega Düüna mööda ülesse oliwad tulnud. Siis ajas ordumeister Littawisi wähä meestega taga, läks selja takka nende pääle ja sõdis nendega, ja sääl langes Littawite ülem ja wanem, kus palju temaga ühes maha löödut saiwad; aga teised põgenesiwad ja pääsiwad ära, kes esimese wäehulga sees oliwad olnud ja wiisiwad Uldewene enestega ära. Tema lahti ostmiseks on pärast seda ülemal nimetatut Littawilase pää antut, et nemad wähämalt selle tagasi saadut pääle (tema) wäärilist (matust joogi pidudega2) paganate kombe järele wõiksiwad pidada.
Woldemar tuleb jälle Wenemaalt Iidumeasse.
§ 6. Järgmisel talwel pööris Woldemar oma abikaasa ja poegadega, ja kõige1) oma sugukonnaga Liiwi maale tagasi, kus teda Lätlased Iidumealastega jälle wastu wõtsiwad, ehk kui ilma suure rõõmuta, kuhu temale preestrid Alobrand2) ja Hendrik3) wilja ja kingitusi saatsiwad. Ja tema oli aset Metimnes4) kus tema kohut pidas ja maa seest kokku kogus, mis temal tarwis oli5).
Littawi ülema Stekse surm.
§ 7. Ja Littawid tuliwad jälle üle Düüna oma seltsilistega, ja nendega oli nende juhataja ja ülem Stekse. Tema tuleku üle rõõmustasiwad endid Sakslased ja kogusiwad endid kõik Wõnnu Bertholdiga ja tema vendadega kokku, ja kutsusiwad eneste juure kuninga Woldemari teiste Sakslastega ja Lätlastega. Siis läksiwad nad neile wastu, paniwad waritsejad tee ääre ja langesiwad nende pääle. Sääl lõiwad nemad nende päämehe, eelnimetatut Stekse, ja wäga palju teisi maha, kuna teised ära põgenesiwad, seda täädust kodumaale kuulutama. Ja risti kogudusel oli rahu mõned päewad1).
§ 1. 1) 10, 16. 2 Kor. 7, 5.
§ 2. 1) 12, 8. — 2) teine kombe, kui 2, 5. — 3) 13, 4 juure. — 4) 12, 6. 15, 7. — 5) Waribule ka? Tema näis 23, 9 wiimaks weel ette tulema.
§ 3. 1) 13, 4. — 2) 14, 2. 15, 8. — 3) et keegi sugulane teda rahaga wälja lunastama ei tulnud.
§ 4. 1) nõnda jälle § 6 ja 18, 2; Teda nimetati üksnes Iidumealaste walitsejaks. — 2) Luuka 19, 21 j. e. Matt. 25, 24. 26.
§ 5. 1) rüütlid — ehk: kes oma rüütlitega wõi wendadega etc. Wist tuliwad nemad laewadega kaupmeeste warjuks; ühenda 16, 2. — 2) nõnda ka Eestlaste juures, 12, 6.
§ 6. 1) = kõige muu perega; waata ka 15, 13. Ühte tema poega nimetatakse 22, 4. — 2) Siin ja 18, 2 on tema Iidumealaste juures, nii ka 22, 4 tema kirik Raupas. — 3) Iimera Lätlaste juures, nõnda weel 18, 3 üh. 12, 6. Hendrik on Alobrandiga ka 11, 7 ühes. — 4) On see Moojani koht? ehk hoopis Wolmar (enne ka Woldemar) Lätikeeli Walmare? — 5) Ühenda § 4 ja 18, 2.
§ 7. 1) Kaswawaist lahkumistest maavalitsejate härrade wahel ei lausu Hendrik sõnakestki! Ühenda 16, 1 ja 8. — Paawst näis wölsi tääduste järele sagedaste eksituste ja kimbatuste sisse langema. Oktbr. 1213 wõttis tema mõegarüütlid Alberti wastu enese warju alla, ka siitmaa ümberpöördut rahwast; tema kinnitab rüütlitele, ehk kül kiriku ja piiskopi eesõigusega, Sakala ja Ugaunia maad ja nende mõisad naabrus Gutlandis (?), nõuab Lundi piiskopi (oma saadiku) käest, et Sakalasse ja Ugauniasse, kui wõimalik, piiskoppi sääda, seisab aga ka Eesti maa piiskopi eest, kinnitab tema sisse säädmise, kaitseb teda mõõga rüütlite pääle tungimise eest, ja tunnistab 2. Novbr. 1213 tema, ja 20. Webr. 1214 ka Riia piiskopi teiste piiskoppide alt wabaks, kunni sunre koncili otsuse järele see kinnitatut pidi saama. Waata Urkunden 27—37.