Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/209

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
22
Päätük XXIV. 1220 aasta.

andis neile Sakala ja Ugaunia maa, mis juba ammugi Riiglastest alla heidetut ja ristitut oli, kõige nende ligi seiswa maadega5) kui nende kolmandama jao Eesti maast6) kus juures Liiwi maa piiskopi ja tema wenna Hermanni jagu, kes hiljalt piiskopiks oli pühitsetut — wälja jäeti. Ja see täädus läks Riiga, kus piiskop Bernhard7) teiste Riiglastega seda wäga pahaks pani. Ja nemad tuliwad rüütli wendadega kokku ja kinnitasiwad sõbruses Eesti maa kolmeks jaotuse kindlaks, ja kui nemad piiskoppidelle nii kui tänini, nõnda ka edespidiseks ajaks omad jaod kätte andsiwad, jätsiwad nemad wendadelle nende kolmandiku.


Talina, Harju, Järwa ja Wiru maa Daani walitsuse al.

Kui Daanlased juba kõige Tallinna maa jao oliwad ristinud, saatsiwad nad omad preestrid Harju maale, ja pärast nende ristmist kihutasiwad nemad neid wäega Järwlaste pääle minema, et nemad8) hirmu pärast Riiglaste walitsuse alt endid lahti teeksiwad. ja nende9) walitsuse ja ristmise wastu wõtaksiwad. Ja Harilased läksiwad sellelsammal suwel üheksa korda oma wägedega Järwlaste maale, riisusiwad neid puhtaks ja lõiwad mitmed neist maha ja wõtsiwad wangi, et nemad ka Daanlaste preestrigi10) teiste seas haawasiwad, kunni wiimaks suurem jagu neist Daanlaste walitsuse ja ristmise endile walitsesiwad. Nõndasamma wõtsiwad ka Wirulased, kes hakatuses Riiglastest alla oliwad sunnitut, Daanlaste ähwarduse ja hirmu pärast nende sõna ja walitsuse wastu. Selle pärast on pääpiiskop Wiru ja Järwa maale ühe uue piiskopi pühitsenud11), Tallinna piiskopi alla aga Harju maa pannud.


Rootslaste õnnetus Lihulas Lääne maal.

§ 3. Selle wahel tuli Rootsi kuningas Johannes oma herzogi1) ja piiskoppidega, kui tema suure wäe oli kogunud,


5) wissist Waiga, Mocha, Nurmegunde (waata 28, 9 ja weel teised mida Hendrik kusagil ei nimeta.6) Mõega rüütlid waatawad jälle oma kasu pääle (ühenda 16, 18. 17, 6) ja teewad oma teoga (kunni 26, 13) segaduse weel pahemaks. Woldemar sai neid sõbraks, et ta need maad neile andis, mis nemad ommeti teiste Liiwi wägede abi läbi ammugi ära oliwad wõitnud.7) 1218 (22, 1) ja 1219 Saksamaal; nüüd Alberti asemik.8) Järwlased.9) Daanlaste.10) eesnimetatut Wolteri?11) keda Alberich Ostard nimetab; Witslawi nimetab ta Talinna piiskopiks.

§ 3. 1) See oli Hommikugootlandi herzog Kaarl ja selle 1, 13