Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/213

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
26
Päätük XXIV. 1220 aasta.

ristmise sakramentisi tallitas, ristis tema mõned mehed meie seast ja andis meile püha wet6), misga meie oma küladesse tagasi pöörasime; selle weega oleme meie igaüks oma sugukonna, naised ja lapsed kastnud ja ristinud: mis peame endille siis weel tegema? Sest kui meie ükskord ristitut oleme, siis ei wõta meie teid enam wastu.“ Kui preestrid seda kuulsiwad, naeratasiwad nemad natuke selle üle7), puistasiwad tolmu oma jalge päält nende pääle8) ja tõttasiwad teistesse küladesse ja on Wiru maa rajades9) kolm küla ristinud. Sääl oli üks mägi10) ja üks wäga ilus mets, mille sees säält maa rahwa jutu järele Saarlaste suur jumal sündinud olla, keda Taarapita11) kutsutakse, ja sellest kohast olla tema Saare maale lendanud12). Ja teine preester läks sinna ja raijus nende sääl tehtut jumalate kujud ja näod maha, kus juures paganad immeks paniwad, et kedagi werd wälja ei jooksnud, ja uskusiwad preestrite kõnet seda enam.

Kui nüüd seitsme päewa sees see maa ristitut oli, pöörasiwad preestrid ümber ühe teise maa rajadesse, keda Mocha14) kutsutakse, ja kui nemad sääl ühe nädali aega aset pidasiwad, käisiwad nemad sääl külades ümber ja on igapäew ligi kolmsada ehk nelisada meeste- ja naisterahwast ristinud, kuni nemad ka selle maa rajades kõik oliwad äraristinud ja paganate kombed ära kaotanud. Ja kui nemad säält maalt edasi Waiga poole läksiwad, leidsiwad nemad tee pääl mitu küla, kus weel ükski preester ei olnud käinud. Ja kui nemad sääl kõik mehed, naised ja lapsed, oliwad ristinud, läksiwad nemad Wõrtsjärwe poole15) ja jõudsi-


6) Ühenda § 2.7) selle imeliku ristmise üle.8) Apost. Teg. 13, 51. Matt. 10, 14.9) see on päris Wiru maa sees, ühenda § 6.10) See on wist Ebawere mägi Weikse Maarja kihelkonnas, kus weel wiimse aastasaea sees mõnesugused wanad jutud kuulda ja ebausu tembud näha oliwad. Praegu kaswab sääl lehepuu mets pääl. Emo mägi Simuna kihelkonnas Liiwi kubermangu piiri lähidal ei wõi see mitte olla.11) Kui Saarlaste jumal tuleb ta 30, 4. 5. 6 jälle ette. Üks suur Eestlaste jumal oli Taara wõi Taar, wistist Põhja maa Toor, miks teda mõnes kohas ka Toorapillaks kutsutakse, kelle mälestus weel „toropill“ olla. Taarapita on wist niipalju kui: Taar awita wõi abita. Kas siin juures ka mitte wana Eestlaste teretuse wiis töörahwa juurest mööda minnes; Jumal appi! — ja terwise wastuwõte: awita Jumal! mitte tähte ei lähä?12) Kas Saarlased sellest siis teistwiisi rääkisiwad?13) ka muidugi Lõpegundes ja Wiru raja äärses maades.14) 15, 7; nüüd läksiwad nemad jälle otse lõuna poole.15) Tahab Hendrik sellega ütelda, et nemad sinnapoole läksiwad, kus Wõrtsjärw seisab? Aga kui nemad ühe järwe äärse maa sisse läksiwad, siis peab see järw Peipus olema, sest hommikupoolne Wiru maa puutub lõunapoolt wastu Peipsi järwe ja ka praegune Torma ja Lohusuu kihelkond on