seda mõrtsuka tööd neile meele, mis Kokenhuusi kuningas Wiatschko3) temale ja tema omakstele minewal aastal oli teinud, sest et ta tema rüütlid ja sulased, keda ta tema palwe pääle temale suure kuluga Littawite wastu abiks oli läkitanud, kurja kawaluse ja pettusega ära oli tapnud, — siis pööris ta enese kõige ristisõitjate ja oma wäega Kokenhuusi poole. Ja ta leidis selle mäe maha jäetut ja endiste elanikkude harimatta oleku läbi täis ussisi ja madusi olemast, siis käskis ja palus tema, seda mäge harida ja kohendada, ja laskis seda kangete wallidega kinnitada ja kantsi õiete tugewaks ehitada, kuhu tema rüütlid ja ammumehi oma sulastega seda kantsi kaitsma jättis ja keda ta suurte kuludega õiete hoolega walwata laskis, et mitte Littawite usinus ega Wenelaste sala kawalus seda, nii kui enne, kätte ei saa. Ka on tema ülemal nimetatut Jerichowi Rudolhwile kaks jagu tema nime pääle sellest kantsist annud, ja rüütli wendadelle nende kolmandama jao kinnitanud. Need jättis ta sinna maha, ja kui ta kõik korrale oli säädnud, läks ta Riiga oma koguduse juure tagasi.
Lätlased tungiwad Littawi maa sisse.
Lätlased aga oliwad kahe wäega wahe ajal Littawi maale sisse tunginud, ja kui nad mõned maha löönud ja mõned wangi wõtnud oliwad, pöörasiwad nemad meie rahwa4) juure Kokenhuusi tagasi ja läksiwad piiskopi ja kõige tema seltsiga kodu.
Esimene ordumeister Winno tapetakse ära.
§ 2. Sellelsammal ajal oli üks, nimega Wigbert, rüütli wendade seas, kelle süda wast enam maailma armastas, kui ordu kindla sääduste alla heitis, ja kes wendade sekka isi palju lahkumisi külwas. Et tema püha elu kombid wihkas ja Kristuse rüütlid põlgas1), tuli ta Iidumea preestri2) juure ja ütles, et tema sääl piiskopi tulekut tahta oodata, sest piiskopile tahta tema
3) 9, 10. 11, 2. 9. — 4) sellest on näha. et Hendrik isi mitte nendega ühes ei ole olnud, kuna ta muidu „meie juure“ oleks ütelnud, nagu kõigeesiti 14, 5.
§ 2. 1) Salmiku kroonika 687 j. e. ütleb, et ordumeister Winno Wigberti Wõnnus tema kõlbmatta oleku pärast ära lükanud, mispärast see nii tigedaks saanud. — 2) s. o. Daanieli juure, 10, 15. 12, 2. —
