Liiwimaa kroonika teine jagu.
Esimesest Saksa ordu meistrist Liiwimaal kunni wiimaseni.
Hermann Balke, esimene Saksa ordu meister Liiwimaal, 1238—1245.
Kui meister Volquin piiskopp Albrechti kõrwal palju rüütlikke tegusid oli teinud Liiwimaal ja wiimaks ka Saksa ordu juures Preisimaal asja niikaugele saanud, et Liiwimaa Mõõgawendade ordu Saksa ordusse pidi liidetama, aga wahepeal ise tapluses surma oli saanud, nõnda et ta ise omale seda Saksa ordut ei jõudnud saada, siis nimetati pärast tema surma Hermann Balke, keda mõned ka Hermann Valke’ks kutsuwad, wist tema tublide tegude pärast, ja kes enne 7 aastat Preisis lantmeister oli olnud, esimeseks Saksa ordu meistriks Liiwimaal, aastal 1238. See meister oli esimene, kes Saksa ordu kuue, mida ta kandis, Liiwimaale tõi. Seega oli mõõgawendade ordu Liiwimaal ära lõppenud ja otsa saanud ja hakkas peale üks uus wennaselts — Saksa ordu.
Selle meistri ajal anti keiser Friedrich II loaga ja paawst Gregor IX sobituse peale, kellel seekord tore saatkond Liiwimaal oli, Tallinna linn ühes kõigi külgekuuluwate maadega Taani kuningale sõpruses, aga wastumeelt jälle tagasi. Sellewastu jälle austas ja kinkis Taani kuningas Saksa ordule Liiwimaal kogu Järwamaa igaweseks ajaks. Ja saatis ka märksa wäe mehi mittekristlaste wastu ordule abiks, ja need pani meister Hermann Balke wenelaste wastu jalule, kes ordule ja iseäranis piiskopp Hermannile Tartus ärawõetud Tartu maja pärast wahet pidamata suurt kahju olid teinud. Seepärast läks meister suure wäega Wenemaale Irboska alla ja wõitles seal wenelastega, tappis neid palju maha ja ajas teised põgenema. Pärast seda läksid meister ja Tartu piiskopp Hermann
28
