oma saatkond lubatud rahaga suurwürsti juurde. Kui saatkond rahaga seal on, siis tahtwat tema ühes teiste kneeside ja wojewoodadega liiwimaalaste eest paluda, et inimesewerd Liiwimaal enam ei walataks.
Kui heermeister ja teised seisused selle kirja kätte said, ei teadnud nad rutuga midagi nõu nende 40.000 taalriga. Sest heermeister oli enese eelmisel aastal Poola sõjaga rahast üsna paljaks teinud. Ja Tartu piiskopp ei teadnud ka nõu, sest tema oli oma eelkäija Jost von der Recke wõlad maksnud ja pantipandud maa wälja lunastanud ning jälle stifti külge wõtnud. Selle nimetatud summa oleks mõni aadlimees wõi mõned kaupmehed küll warsti wõinud kokku saada, kui aga ise oleks tahetud, aga keegi ei tahtnud rahast lahkuda. Sest igaüks mõtles oma häil päewil suures julguses, et ega sellega edaspidi nii suurt hädaohtu ei ole. Wiimaks, pika wiiwitusega muretsesid Liiwimaa linnad, nimelt Riia, Tallinn ja Tartu, seks 60.000 taalrit. Aga et need nimetatud linnad üksteisest kaugel, ei saanud nad seda raha mitte nii pea kokku tuua.
Narwa kaotus ja selle tagajärjed, 1558.
Wahepeal tuleb wenelane wäejõuga ja suure sõjamoonaga Narwa alla. Ja et Liiwimaa Narwa üsna wastu Wenemaad aset on ja ainult lihtne jõgi seal Liiwimaad ja Wenemaad lahutab, siis wõis wenelane teiselt poolt jõge oma maa pealt Narwat lasta, kiwikuulisid ja tulekerasid linna wisata. Aga ta ei teinud sellega palju wiga, kunni 12. maini. Siis tõusis iseäralik tuli ühe habemeajaja Kort Ulkeni majast, ja see salalik tuli pani kõik Narwa leekidesse ja põletas ära. Sellesama tulekahju ajal läks moskwalane Narwa peale tormi ja wõitis ta ära. Aga kui kodanikud nägid, et kõik oli kadunud, taganesid nad oma naiste ja lastega lossi ja kauplesid wenelastega, et neid lastaks sealt wabalt ära minna ühes sellega, mis neil weel kaasas oli; wenelased lubasidki neile seda, pidasid ka sõna. Nõnda sai moskwalane Narwa linna ja lossi mõlemad kätte, 12. mail aastal 1558.
Siis jätsid mõned orduhärrad ja wõimukandjad sessamas maapaigas, nimelt Gert Hüen von Ansterath, Rakwere fogt; Diderik von Steinkule, Nyenschlate fogt; Hinrik von Kallenbach, Toolse fogt, ja weel teisigi oma majad suure hirmu pärast maha, sest et
90
