Lehekülg:Lunastus Wilde 1909.djvu/120

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 118 —

waid ka see nii noore inimese kohta haruldane sügaw mõjund, mis kuuldud sõnal tema peale oli. Jens luges tema palgelt ajuti waimustuse-kihawust, mis tema terwet näomudelit muutis, ja ta ripsmetel siretasiwad jutluse lõpu poole suured wärisewad piisad.

Jens oli selle liigutuse üle liigutatud.

„Herra Ole Christensen jutlustab ilusaste!“

Muud ei märganud ta oma wagale naabrile sosistada, aga tal oli tung, temale midagi öelda, midagi meeldiwat.

Wäga ilusaste!“ kostis neiu pikkamisi ja palawa tagatõukega, aga mitte enne, kui kantslist lahkuwa õpetaja Pauluse-pea räästooli kullatud serwa alla oli wajunud.

Waheaja järgi:

„Teie käite sagedaste siin Lunastajakirikus?“

„Iga pühapäew.“

Kuna Nielsen ärewalt aru pidas, mida ta temalt weel peaks küsima, tõusis tütarlaps, ilma et ta Jensi teades isameiet oleks palwetanud, äkitselt üles, nokutas tema poole kergelt pead ja sammus minema. See tuli poisile nii ootewastaselt, et ta nõuta waakuma jäi, kas sünnis oleks temale järele minna wõi mitte, ja kui ta otsusele jõudis seda teha, oli see juba hilja: wälja rutates ei leidnud ta kiriku ligikonnast enam neiukese warjugi.

Järgmisel pühapäewal oli kirik haruldaselt täis. Jens leidis ainult wiimastel pinkidel, orelikoori all, istet, ja siit oli wõimata ära näha, kus tema postkaardi-iludus, kes tal terwe nädala luulelise kuma sees meeles mõlkunud, istub. Seepärast puges ta jutluse ajal juba kirikust wälja, et tema tulekut peaukse ees ära oodata. Mõtles ta temale läheneda — tema oma argtuses? Ta ei teadnud seda isegi. Seda jättis ta silmapilgu otsustada. Kuid Jensi lootus langes wette: neiu jäi tulemata; wist oli ta kantsli ligemat kõrwalist wäljakäiku tarwitanud, kui ta üleüldse kirikus oli olnud.

Nädal hiljem, mil kirik wäga õredalt täidetud oli, wõis Nielsen konstateerida, et otsitaw koguduse seast puudus. Ta jõudis ka kindlale arwamisele, mispärast: jutlust ei teinud pastor Ole Christensen. Wiimane oli, nagu Jens küsimise peale kuulis, minewal pühapäewal Lunastaja koguduse jumalaga jätnud; ta asuda ümber ühe prowintsilinna kiriku peale.