Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/10

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 10 –

osa Eesti ja osa Liiwimaa randa. Ojamaal räägitakse wana juttu, et korra suure nälja ajal palju rahwast Eestimaale Dagaithi saarele sõitis, sinna elama jäi ja linnagi asutas. Ülepää selgub kõigist uurijate arutustest, et rootslased wähemalt 1000 aastat ju meie saartel asuwad. Kas nad siit eestlasi eneste eest ära tõrjunud wõi kas siin weel endise rahwa riismeid asunud, selle poolest ei ole uurijad kindlale otsusele jõudnud. Meie saartele ja Lääne randa elama asunud rootslased käisiwad kodumaa rootslastega, nimelt Ojamaa suguwendadega rohkesti läbi, iseäranis kauplemise asjus. Muidu olgu weel meelde tuletanud, et muistsed rootslased kodumaalt tihti wõõrastesse maadesse sõjakäikusid ette wõtsiwad ja meeldiwat kohta leides mõne korra sinna asuma jäiwad. Muistsed sõjakad skandinawlased oliwad kuulsad ja kardetawad.


3. Esiwanemate usk.

Mõne arwamise järele oli muistsetel eestlastel õieti üks ainus jumal, suurema hulga arwamise järele jälle hulk jumalaid. Olewikuni alal hoitud muistse usu riismed nähakse küll tähendada tahtwat, nagu oleksiwad esiwanemad ainult ühe ainsa jumalaga tegemist teinud. Siiski peame wõimalusega rehkendama, et aeg jumala mõiste kohta mõju awaldanud ja ristiusu eeskujul tegewus ühe jumala ümber koondatud. Tunnistagu ka mõned õpetlased ühteainust jumalat kõige maailma peremeheks, ei salga nad ometi suurt wähemate waimude karja. Iumala kõrwa astuwad igal pool haldjad.

Eesti jumalal on hulk sugunimesid wõi liignimesid, kui luba nii ütelda. Esiwanemate jumal kannab Wanaisa, Wanataadi, Uku, Taewataadi, Taara, Kõu, Pikkeri ja Pikse nime. Ajaloolise aja algusel antakse ju Taara nime tundmisest aru. Läti Hindrek kõneleb Taarapita-jumalast. Taarapitat esiwanemad küll ei tundnud, aga seda enam seisis neil sõna „Taara awita!” tähtsatel ettewõtmistel suus. Nad hüüdsiwad Taarat appi. Taara kõrwal räägiti tihti Wanaisast, Wanataadist, Ukust, Taewataadist. Kõik need nimed oliwad jumala auunimed. Uku tähendab sedasama, mis wanataat ehk wanamees. – Tihti näib, nagu tuleks Kõu, Pikker ja Pikne iseolemisteks pidada. Siiski on uurimine kätte näidanud, et alguses Kõu, Pikker ja Pikne muud ei olnud kui Wanataadi iseäraliku tegewuse nimed. Nii pea kui Taewataat oma wäge müristajana hakkas ilmu-