Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/11

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 11 –

tama, kutsuti teda selle tegewuse järele Kõueks ehk Pikriks. Hiljemal ajal hakati müristajat jumalast lahutama ja isetegelaseks tegema. Öeldi, et Kõu kärgatab, müristab, Pikker aga piksenooli oma kaarega wiskab wasksel wankril warinal pilwede peal sõites.

Fählmann kõneleb, et Wanataat kalewid nagu Wanemuise, Ilmarise, Lämmekese (Lemmingi) j. n. e. loonud. Mitmed hilisemad õpetlased on neid „kalewisi” jumalateks teha tahtnud. Raske on määrata, mis wanad eestlased neist „kalewitest” arwasiwad. Meie rahwasuust on nad nii hästi kui kadunud. Soome eeskujul püüdis Fählmann neid elusse äratada. Wanemuise nimi on koguni wõõriti loodud. Wanemuine on isegi nime järele uuemale ajale wõõras. Uuem aeg tunneb ainult weel muistse aja mängumeest, kes mänguga kõik tantsima pani. Soomes selle wasta on Wäinämöinen praegu alles olemas ja teatakse sääl ta laulu ja mängu mõjust imelugusid rääkida. – Ilmarit ehk Ilmarist on esiwanemad wististi tunnud. Nüüd on aga ta nimi rahwasuust kadunud. Prof. Setälä arwamise järele on Ilmari, Ilmar Soome sugurahwaste seas kõige laialisemalt tuttaw. Ilmar on ilmajumal, õhu üle walitseja, kelle käes alguses muidugi müristamine seisis. Ilmarit nimetatakse taewatelgi walmistajakski. Aega mööda pidi Ilmar Wanataadi tegewuse eest taganema, Wanataat kiskus ikka enam wõimust oma kätte, nõnda et Ilmar wiimaks ainult „kangeks sepaks” ehk „Soome sepaks” kokku sulas. – Lemmingit tunnewad juba Eesti rahwalaulud, aga selle Lemmingi tegewusest ei tea nad midagi suuremat jutustada.

Jumalaid ei auustanud esiwanemad mingisugustes templites. Bjarma rahwast ainult kõneldakse, et neil tore tempel olnud, kus kullatud jumala kuju sees seisnud. Meie esiwanemad teenisiwad jumalat tawalisesti hiites, kuhu nad ohwreidki wiisiwad. Pääle selle et hiites ohwerdati, leidus enamasti iga talu õues Uku kiwi, kuhu ohwreid pääle pandi, niisama tihti aidaski Uku wakk. Kewadel pühitseti weel iseäralikku Uku püha, mil muidugi jälle jumalale ohwreid ohwerdati.

Et esiwanemad jumalatest iseäralikka kujusid oleksiwad teinud, nagu Bjarma rahwas, ei tohi tõendada. Ülepää ei olnud esiwanemad muistsete greeklaste ja roomlaste wiisi hakkajad jumalate ja kõrgemate olemiste kujusid tegema. Nii palju kui teada, leidus esiwanematel kolme kõrgema olemise kujusid: peko, tõnni ja metsiku. Peko ja tõnni kujusid walmistati tawalisesti wahast, Tõnni kuju wahel muustki ainest, metsiku kuju õlgedest. Peko ja tõnni kuju peeti aitades, metsiku kuju wiidi wäljale. Nii palju kui meie ajal aru saab, ei leidnud need kolm kõrgemat olemist üleüldist auusta-