Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/112

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 112 –

kuninga Sigismund Augusti õe Anna kosimine; igal pool seisiwad wägewad naabrid tüliks ees. Ta wõttis seepärast hää meelega Taube ja Kruse ahwatlemist luulda ja heitis Wene tsaari wasalliks. Magnus reisis 1570 isi rutuga Moskwasse, sai sääl Liiwimaa kuningaks (nende maade üle, mis Wene walitsuse all oliwad), laskis ennast Joann IV. onutütrega laulatada ja pidi siis Wene sõjawäe abiga kõige Liiwimaa ära wõtma. Magnuse käes ei tahtnud aga mingi asi õnnistada, ja nõnda mängis ta Põltsamaal Wene sõjawäe abiga wäga lühikese aja ilma maata suurte wõlgade sees wiletsat kuninga mängu. Tsaar Joann IV. oli temale enne pulmi mõne Liiwimaa lossi ja muud rikkust kaasarahaks lubanud, aga ei annud pärast pulmi midagi sest, mida lubanud. Et sakslased tsaari sagedasti oliwad petnud, kudas ta isi ütles, tahtis ta hertsogi truudust proowi pääle panna. Magnusel läks ootamine igawaks, mispärast ta Poola kuningaga Bathoryga ühte nõusse heitis ja Bathoryga Bauskes selle kauba tegi, et lossid teisel pool Wäinajõge, mis wenelased wiimases sõjas ära wõtnud, Poola walitsuse alla jäiwad ja ta ise Poola warju all elas. Magnus läks sellepääle Kuramaale, kus Pilteni ümberkaudsed maad tema jagu oliwad, ja elas pea Piltenis, pea Dondagenis. Kui ta Piltenis ära suri, läks ta abikaasa Wenemaale tagasi. Pilteni ümberkaudsed maad langesiwad pika tülitsemise järele poolakate kätte (1585); Saaremaa aga jäi Daani walitsuse alla.


3. Terwe Liiwimaa saab Poola walitsuse alla.

Aastal 1580 hakkas Riia linn Poola kuningaga Stefan Bathoryga allaheitmise pärast kaupa tegema. Kaks aastat hiljem oliwad Riia rahwas pika nõupidamise järele Grodnos asjaga ometi nõnda kaugele saanud, et nad Poola kuninga oma pääwalitsejaks wastu wõtsiwad. Bathory lubas linna wäliste waenlaste eest warjata, ewangeliumi usku ja kõiki õigusi muutmata jätta. Riia allaheitmise järele katsus Bathory, kuidas ta maid, mis Liiwimaal poolakate jagu oliwad, waenlaste eest wõiks kaitseda. Seks oliwad temale wõidud wenelaste üle teed teinud. Kui sellepärast saadikud Wenemaalt Bathory juure rahu tuliwad tegema, ütles ta, et see üksnes selle tingimisega wõib sündida, kui wenelased Liiwimaalt täiesti wälja lähewad. Tsaar Joann IV. oli walmis üht osa sest, mis Liiwimaalt tema jagu oli, tagasi andma; aga Bathory nõudis, et wenelased Liiwimaalt täiesti wälja pidiwad minema. Paawst Gregór XIII. saatis jesuitlase Possewini Bathory ja tsaari wahel rahu tegema. Kui poolakad lõuna pool Liiwimaal uuesti wõites