Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/138

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

– 138 –


mehed hertsogi asemele walitsejateks. Naabririikides tuli pea küsimine, mis Kuramaast Ferdinandi surma järele pidi saama. Kui Poolamaa ka seda enesele tahtis saada, oliwad ometi Wene ja Preisimaa selle wasta.

Aastal 1726 nõudis Saksi waper grahw Moorits Poola kuninga August II. kaswandik, Kura hertsogi trooni enesele. Poolamaa oli nõus, aga Wenemaa ei lubanud. Aastal 1730 heitis 75-aastane hertsog Ferdinand Saksi-Weissenfelsi printsessiga abielusse. Kuramaale tagasi tulla ei julenud ta ometi mitte, ehk teda küll 1734 maapäewa poolt tagasi kutsuti. Ferdinand suri mai kuus 1737. Waheajal oli hertsog Friidrih Wilhelmi lesk Anna 1730 Wene troonile saanud. Anna walitsuse ajal suri Poola kuningas August aastal 1733 ja tema troonipärija pärast tõusis sõda. Wenelased läksiwad appi ja andsiwad August II. pojale August IIIle võidu. Et Wenemaa wastu tänulik olla, wõttis August III. Ernits Johann Bironi Kura hertsogiks wastu, keda keiserinna Anna lesk oli soowinud. Ka Kuramaa ülematel nõumeestel ei olnud midagi sellewastu. Biron pidi tõotama kõiki Kuramaa õigusi nõnda jätta, kudas nad enne olnud. Kuningas August III. kinnitas oma ülema walitsuse õiguse järele Bironi hertsogiametisse ja andis temale luba, Peterburgist maad walitseda, aga Kuramaa rahwast käskis ta uue hertsogi sõna kuulda. Nõnda sai 1737 Ferdinandi surmaga Kettleri suguselts otsa ja Bironi suguselts tema asemele Kura trooni pääle.


7. Hertsog Ernst Johann Biron 1737–40.

August III. lubaandmise järele walitses Biron Peterburgist oma hertsogiriiki ja ei olnud mitte, nagu ta eelkäia Ferdinand, sunnitud oma maalt ära olema. Et Biron wägewa keisrinna Anna nõuandja oli, kes Kuramaa asju wäga hästi tundis, jäi ta Peterburgi elama. Keiserinna kinkis oma mõisad Kuramaal uuele hertsogile, kes Miitawis wana lossi maha kiskuda, mis ordomeister v. Mandern ehk Medem 1265 oli ehitanud, ja uue ilusa asemele ehitada laskis. Uue lossi plaani tegi Peterburi keiserliku talwepalee ehitaja grahw Rastrelli. Biron ei olnud alamate wasta õiglane; kui sellepärast rahwa seas mässamine tõusis, laskis ta 1740 Wene sõjawäge seda waigistada. Kui aga keisrinna Anna 1740 ära suri, nimetas ta pisut enne surma, et troonipärija Joann VI. Antònowitsh alles alaealine oli, Bironi Wene riigi walitsejaks. Biron walitses Wene riiki aga ainult kolm nädalit, sest auuahne feldmarshall grahw Münnich ajas noore keisri ema soowimise pääle