Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/150

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsuse tõendamisega on probleeme.

– 150 –


siwad lihtriietes. Torupillid, wiiulid ja kandled põletati ehk wisati nurka. Wiina ja õlle joomine jäi järele. Karskusel näis kuldne aeg koitwat. Rahwas käis hoolega kirikus ja laual ja elas jumalakartlikku elu. 1740–1745 ei olnud Saaremaa kohtudel ainustki kuritegu seletada.

Pea kippus aga uus liikumine märatsemiseks muutuma. Lugejad ja kuulajad pidasiwad iseäralikuks armumärgiks wärisemist ja mahalangemist. Mustjalas ristis üks tüdruk neid uuesti, kes talle pattusid tunnistasiwad. Pääle selle ütles see tüdruk ennast nägemist nägewat. Teised jälle arwasiwad, et nad werist Kristuse pääd ja kätt näewad, niisama werd taewast maha sadawat ja muud sellesarnast. Lühedalt, märatsemine wõttis Saaremaal wõimust, usuhullustus segas silmi. Kirikuwalitsus ei näinud nähes, waid kutsus liikumist taewalikuks armuilmutuseks pidades Herrnhudist weel abilisi juurde.

Selleasemel kaswis mujal waimuliku seisuse ja wendade wahel lõhe. Küll oli Zinzendorf ise 1736 meie maal käinud ja kuninglikul wiisil igal pool wastu wõetud. Tallinna õpetajad awasiwad Zinzendorfile kantsli uksed. Mõisnikud tahtsiwad Zinzendorfi koguni Eestimaa piiskopiks teha. Zinzendorf soowis ometi ennem ülemaaline piiskopp kui Eestimaa piiskopp olla. Warsti selle pääle kaotati Eestimaa piiskopi amet hoopis ära. –

Riias katsuti Zinzendorfile niisama lahkelt wastu tulla. Isegi kindralkuberner ilmus kirikusse Zinzendorfi jutlust kuulma. Liivimaa kirikuwalitsus palus Zinzendorfilt Läti keeli piibli wäljaandmiseks raha. Saigi. Sest saadik hakkasiwad lätlased wennaste koguduse mehi, nimelt Saksamaa isandaid, õieti oma häätegijateks pidama.

Pärast Zinzendorfi tagasiminekut Saksamaale kadus aegamööda hää wahe wendade ja meie maa õpetajate wahel. Tallinnas tõusis niisugune tüli wendade ja õpetaja Mickwitzi wahel, et esimesed wiimase koguni wande alla paniwad. Et Mickwitz wendade tegewust edasi waljult arwustas, katsusiwad wennad õpetajat Mickwitzi surnuks paluda. Palwed ei läinud ometi täide. Wendade piiskopp Bieser, kes tawalises elus habemeajaja ametit pidas, kihutas linnarahwast igal pool õpetajate wastu wainule. Lugu paranes alles siis, kui habemeajaja Bieser kroonu küüdiga linnast wälja saadeti.

Eesti- ja Liiwimaalt hakkas kaebtusi wendade pääle kokku woolama, iseäranis palju Liiwimaalt. Walitsus ei wõinud kauem niisugust lugu waikides päält waadata. Kindralsuperintendendi