Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/157

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 157 –


sõjalaewad Paldiski alla ja hakkasiwad linnakest ja hiljuti ehitatud kindlust põmmutama. Paldiskis leidus sel puhul ainult mõni kümmend sõjameest. Need ei julenud rootslastele wastatagi, waid katsusiwad, kudas warju pääsiwad. Seda nähes sõudsiwad rootslased laewadest maale ja hakkasiwad Paldiski peremeesteks. Pooleli ehitatud kindluses leidsiwad nad mõned suurtükid eest. Need naelutasiwad nad kinni, et keegi enam suurtükkisid ei saaks tarwitada. Kroonuaidad rööwisiwad nad warandusest tühjaks. Waranduse wiisiwad laewadele, aidad pistsiwad põlema. Arwates, et Paldiskisse ei maksa paigale jääda, läksiwad rootslased pea jälle laewadele tagasi, saagiga Rootsi purjutades.

Aprilli lõpul sõitis Südermanlandi hertsog Karlskroona sadamast 30 laewaga wälja Tallinna kallale. Admiral Tshitshagow oli Paldiski lugu kuuldes enesele Kroonlinnast abi palunud. Ootas iga päew Kronlinna laewastikku, 2. mail nähti Naissaare takka laewastikku. Ei ilmunud Kronlinna laewastik, ilmus Rootsi laewastik Wene laewastikku häwitama ja Tallinna purustama. Õigel ajal waenlaste tulekut tähele pannes seadis admiral Tshitshagow Wene laewastikku kolme ritta rootslasi wasta wõtma. Kange wõitlemine algas. Rootsi laewastik tungis tuhinal Wene laewastiku kallale, kuid Wene laewastik wõttis teda tulise rahega wasta Rootsi ridadesse surma ja hukatust külwates. Ei kestnud kaua kui ju Rootsi sõjalaew „Prints Karl“ nii wigastatud sai, et enam omast jõust kuhugi ei pääsnud. „Prints Karl“ tõmmas Wene lipu ülesse ja heitis alla. See allaheitmine andis Wene wäele uut julgust. Agaramalt kui enne kippusiwad wenelased rootslaste kallale.

Kuus tundi kestis wõitlemine. Nähes, et wõimata Wene laewastikule wiga teha, andis Südermanlandi hertsog käsu wõitlemist lõpetada ja Rootsi tagasi purjutada. Tagasiminekul sattus üks Rootsi sõjalaew Egna saare juures mere põhja kinni. Teised Rootsi laewad katsusiwad kinnist laewa päästa. Seda teada saades ruttas admiral Tshitshagow Tallinna laewastikuga rootslasi taga ajama. Tagaajajaid nähes pistsiwad rootslased kinni jäänud laewale tule otsa, ise aga purjutasiwad Rootsimaa poole edasi.

Kaugema maa rahwas ei teadnud selle sõja ähwardusest midagi. Ainult Paldiski ja Tallinna rahwas saiwad hirmu tunda. Õnneks kestis see hirmgi lühikese aja. Weel selsamal aastal kui Tallinna rahwas sõjahirmus wärisesiwad, tehti Wene ja Rootsimaa wahel rahu.

Sellegi poolest ei kaotanud rootslased weel lootust Eestimaad tagasi saada. Napoleon Bonaparte wõidukäikusid tähele pannes