Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/175

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 175 –


„Kolmes isamaa kõnes.“ Palju enam kui laulu edendamiseks aitas esimene laulupidu rahwuse ärkamiseks kaasa. Laulupidu järel hakati igal pool rahwuse tunnet mõistma ja rahwa kohustest arusaama.

Sedamaid astus õpetaja J. Hurt ettepanekuga wälja: rahwas asutagu enesele kõrgema hariduse kättesaamiseks kõrgema kooli, Eesti Aleksandri kooli. Ettepanek leidis elawalt wastakõla, asutati pääkomite, asutati abikomitesid. Waimustusega wõttis rahwas hariduse aatest osa, waimustusega ohwerdas ta oma kopikaid, nii et enam kui 10 aasta jooksul umbes 100,000 rubla asutatawa kooli hääks kokku tuli. Tülide pärast taganes J. Hurt wiimaks Aleksandri kooli juhatawalt seisukohalt. Sest ajast hakkas waimustus kooli wasta wähenema. 1888 pandi wiimaks kaua igatsetud Aleksandri kool käima, aga mitte Eesti õpetuskeelega, nagu alguses plaanitud, waid Wene keeles linnakooli õpekawaga. 1905 aasta punased päewad puutusiwad kooligi: kool jäi suikuma.

Põllumeeste majanduse edenemiseks töötas C. R. Jakobson agaralt ja õhutas põllumeeste seltside asutamist. Põllumeeste seltsi kõrwale tekkisiwad 1887 karskuse seltsid; need lagunesiwad suure rutuga laiale, ilma et ometi rohkele joomisele küllalt oleksiwad suutnud tõkkeid teha. – Ju waremalt katsuti rahwast meresõidule waimustada ja asutati 1879 mereasjanduse tarwis „Linda“ selts, kuid harjumata juhatuse tõttu sattus uus ettewõte pea karile. See karile jõudmine ei pannud mitte üksi laewasõidu edenemisele piiri, waid mõnele muulegi rahwa ettewõtmisele.

Jõudsamalt wõisiwad seltsid 1905 a. manifesti ilmumise järele sigineda. Ja neid ongi rohkel mõõdul siginenud, sest et uus seltside kohta antud seadus nende siginemist kergendas. Ju enne seltside seaduse ilmumist oli kord korralt muid kui laulu, põllumeeste ja karskuse seltsisid asutatud; seaduse ilmumise järele tekkis neid warsti hulga kaupa. Uutest seltsidest olgu kõige päält hariduse seltsid nimetatud, ülesandega rahwa sekka haridust wälja laotada. Rahwa eluparanduseks aitawad palju kaasa laenu ja hoiuühisused, ostu ühisused ja mõnesugused seltsid, mis ühistegewuse alusele asutatud. Isegi hulk spordi seltsisid on elusse tekkinud. Kui ka uuemal ajal mõnel seltsil raskustega on wõidelda, püüawad nad ometi oma ülesannet täita. Mitmed wanemad seltsid linnas on enestele kindlad alused muretsenud, awarad ja kohased seltsimajad ja teatrid ehitanud. Teerajajana teatri ehituses esines Wanemuine 1905, järgnesiwad Endla ja teised, kuni Estonia 1913 oma teatri- ja kontserdimajaga sarnastele ehitustele nagu