Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/25

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 25 –

kutsusiwad enestele Pihkwast ja Laadoga linnast abi ja kihutasiwad Wsewolodi minema. Ometi läks Wsewolodil korda mõne aja pärast walitsust uuesti kätte saada. Nüüd ihkas ta kohe eestlastele Waigas saadud kahju kätte maksta. Kes teab, ehk oliwad eestlased Pihkwa sõjawäega üheskoos Wsewolodi äraajamisest osa wõtnud. Ükskõik, Wsewolod tuli eestlastele kätte maksma. Ta wõitis 9. webruaril 1134 Tartu linna ära, mis eestlased waheajal oliwad üles ehitanud. Pea pidi Wsewolod uuesti Nowgorodi tagasi pöörma, kus uued tülid tõusiwad. 1136. kihutasiwad nowgorodlased Wsewolodi lõpulikult oma teed ega lasknud teda enam tagasi. Eestlased pääsiwad seda wiisi tagakiusajast lahti.

Ei ole teada, kui suur meie kodumaal sel ajal näljahäda oli, aga naabruses ida pool andis see ennast hirmsasti tunda. Kui ida pool naabruses suurt häda tunti, ei wõinud lugu meie kodumaal paremgi olla. Wene ajalooraamatute järele seisis 1127 lumi aprilli kuu lõpuni maas, kewadel walitses wilu ja sügisel wõttis hall rukki ja suwewilja ära. Näljahäda tõusis suureks. Pool Tallinna wakka rukit maksis poole kriuna. Uus kewade tuli, aga ei toonud paremat aega kaasa. Wili ikaldas uuesti. Rukki pool wakka maksis juba kriuna ja sellegi hinna eest ei saadud kusagilt osta. Inimesi suri hulga kaupa, suri teedele, suri metsa. Surnuid ei jõutud enam mattagi. Alles 1129 aasta andis paremat saaki ja parandas endiste aastate haawu.

Mõni kümmekond aastat ei kuule me enam tülitusi hommiku poolt. Seni tundsiwad eestlased juba nii palju jõudu wõitnud olewat, et „kogu tshuudlaste maa“ 1177 aasta alguses Pihkwa poole sõjakäigu ette wõttis. Eestlaste ja Pihkwa wäe wahel tõusis taplus. Kolm wastaste päälikut langesiwad ses tapluses. Eestlasigi öeldakse ses sõjas palju surma saanud olewat, siiski pöörsiwad nad wõidumeestena sõjast tagasi. Selle wasta tuli Nowgorodi würst Mstislaw kolm aastat pärast seda 20,000 mehega eestlasi nuhtlema. See sõjakäik ulatas ometi ainult wõrulaste maale, nimelt Koiküla kallale tungis ta. Kaheksa päewa tegi ta wõrulaste maal tulega ja mõõgaga tööd. Öeldakse, et rahwas mere poole põgenenud ja põgenemisel paljud surma saanud. Mstislaw wõtnud hulga inimesi wangi ja pöörnud suure saagiga koju tagasi.

Seega lõpewad tähtsamad kokkupuutumised eestlaste ja wenelaste wahel. Edespidised kokkupuutumised langewad juba selle aja pääle, mil sakslased meie kodumaale jala tõstnud ja meie täielik ajalooline aeg algab. Igapidi sai wenelastega kokkupuutumist kõige rohkem Wõru ja Tartumaa tunda, osalt ka ehk Wirumaa.