Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/30

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 30 –

Teiste hallikate järele ei olnud sakslaste wastawõtmine liiwlaste poolt Wäinajõe suus sugugi nii sõbralik. Teised hallikad kuulutawad, et nii pea kui tormist teelt kõrwale aetud Breemeni kaubalaew Wäinajõe suhu ilmunud, liiwlased kohe sakslaste kallale kippunud. Liiwlased tungnud laewadega ja kuiwalt maalt sakslaste kallale, walmis sakslasi surmama ja nende laewa enestele saagiks wõtma. Meeleäraheitmisel sõdinud sakslased kallalekippujate wasta ja jõudnud ainult suure waewaga neid tagasi tõrjuda. Mõndagi liiwlast sai ses taplemises haawatud. Ära nähes, et wõõraid nii hõlpsalt ära ei wõi wõita, tehti wiimaks sakslaste ja liiwlaste wahel rahu. Ühtlasi määrati, et rahurikkuja üles poodagu. Sakslased läksiwad sellepääle maale ja hakkasiwad kaupa sobitama. Liiwlastele mõdu ja wiina andes nõudsiwad nad enestele õigust edespidi uuesti tagasi tulla ja edasi kaubelda. Lubati, mis nad soowisiwad. Seda wiisi algas läbikäimine Liiwimaa ja Saksamaa wahel.

Mis takistas nüüd enam Saksa kaupmehi Liiwimaale tulemast? Õigus oli saadud, tee lahti. Ei tulnud sakslasi enam mitte ainult Breemenist kauplema Wäinajõe suhu, waid pea Lüübekist ja Westfalistki. Esimese kauplemise aegade kohta puuduwad selgemad teated. Wanad kirjanikud ei pane rõhku kauplemise pääle, waid ristiusu wäljalaotamise pääle. Esimesest sakslaste tulekust Wäinajõe suhu kuni esimese missionäri ilmumiseni kulus weel umbes 25 aastat ära. Alles siis, kui Meinhard 1185, Liiwimaale ilmus ristiusku tooma, hakkawad ajaraamatud meile selgemat pilti maa elust ja olust andma. Nimelt oleme ses tükis palju tänu Läti Hindrekule wõlga, kes esimest ristiusu wäljalaotuse aega küll lühedalt, hilisemat aega aga täielikult kirjeldab. Pärastpoolseid kirjeldatud juhtumisi on ta kas oma silmaga näinud ehk ustawate isikute suust kuulnud. Esimistest ristiusu kuulutajatest ei tohi me milgi kombel tunnistada, nagu oleks omakasu ehk politika neid taga kihutanud. Kaupmehi kihutas küll omakasu taga ikka uuesti Wäinajõe suhu tulema kaupa tegema. Meinhardi wähemalt kutsus armastus Kristuse ja paganate wasta siia. Armastus pani teda hädaohtu wõõral maal unustama, armastus sundis teda pikka teed paganate juurde ette wõtma, armastus kihutas teda elujõudu meie maa rahwaste hääks ohwerdama. Kuna ühed ajaraamatud ütlewad, et Meinhard 1185 esimest korda Liiwimaale tulnud, määrawad teised seda tulekut warema aja pääle, ilma et aasta ära wõiksiwad määrata. Lüübeki Arnold kirjutab: „Ristiusu esimene tooja oli Seegeburgi munk Meinhard, kelle südant Jumal nõnda walgustas, et ta Jeesuses Kristuses paganatele igawest rahu läks