Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/31

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 31 –

kuulutama ja neid aeg ajalt usutulega soendas. Kui hoolas munk mõned aastad kaupmeestega sääl käinud ja töö alustust hoolsasti oli järele mõtelnud, tundis ta Jumala wägewa käe rammu ja läks Breemeni pääpiiskopi Hartwih II. juurde.“


2. Esimene liiwlaste piiskopp Meinhard 1186–96.

Saksa kaupmeeste hulgaga tuli Meinhard kewadel 1186 Liiwimaale, purjutas Wäinajõge mööda ülesse ja läks maale Üksküla juures. Üksküla oliwad Saksa kaupmehed juba ennemalt asupaigaks walinud. Et Meinhard aastal enne seda isi ja nüüd möödaläinud talwel ka teiste koju tagasiläinud kaupmeeste käest natuke Liiwi keelt õppinud oli, palus ta Polotski würsti Wladimiri, kellele suur jagu Wäina jõeäärseid maid maksusid maksis, et temale luba annetaks rahwast ristiusku pöörda. Wladimir ei kuulnud mitte üksi ta palwet, waid kinkis temale weel mitmesuguseid kallid kingitusigi.

Üksküla ümberkaudu algas Meinhard liiwlastega esimest ristiusule pöörmise katset. Tal läks pea korda mõnda suuremat ja tähtsamat meest enese poole wõita. Esimesed liiwlased, keda Meinhard ristis, oliwad Ilo ja Wiitso, kelle eesmärgi järele weel palju teisigi tegi. Uute ristiinimeste ja mõne kaasatoodud sakslase abiga hakkas Meinhard Liiwimaal esimest kristlikku kirikut ehitama. Breemeni pääpiiskopp Hartwih II. seda kuuldes läkitas Meinhardile mitmesugust materjali, mõnda ehitusemeistrit ja kaastöötegijat abiks. Kui teisel talwel (1186) Leedu rahwas maad häwitama tuliwad ja hulga liiwlasi wangi wiisiwad, wõttis Meinhard seltsimeestega Ükskülas kärmesti sõjariistad kätte, säädis ennast metsa ülesse, kust waenlased läbi pidiwad minema, langes ilma ootamata nende kallale ja wõttis saagi käest ära. See wahwa ja julge tegu aitas rohkem kui armuõpetuse kuulutus. Paljud lasksiwad endid Ükskülas ristida, nõndasama ka Wäina saarel, Dal-Holmis, Üksküla ja Wäinajõe suu wahel. Kui liiwlased ristiusku kindlateks jäiwad, lubas Meinhard oma kulu pääl rööwlite sarnaste naabrite pääletungimise warjuks kindlat lossi ehitada lasta. Et liiwlased selle pakkumisega kõigest südamest rahul oliwad, laskis Meinhard aastal 1187 Ojamaalt müürisseppi ja kiwiraiujaid tulla, kes Ükskülasse wäikese kindluse ehitasiwad. Semgallased aga, kellel lubja ühendaw wägi tundmata oli ja uus kindlus tulewikus kardetawaks minewat näitas, tuliwad köitega sinna, katsusiwad kindlust Wäinajõkke tõmmata, ega jätnud enne järele, kui mõned neist surma saiwad. – Aastal 1188 ehitas Meinhard Holmigi