Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/37

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 37 –

noored mehed läkitas Albert Breemeni, kus ta neid ristirahwa kombel kaswatada laskis, et tal edespidi kõlblikka kaastöötajaid oleks. Sel wiisil on ka wist Läti Hindrek, kes kolme esimese piiskopi aega kõige tõelikumalt kõneleb, wõeral maal ülesse kaswanud ja koolitatud. 1200 aasta lõpul läks piiskopp jälle Saksamaale uusi sõjamehi muretsema. Et ristisõitjad aasta pääle sõjateenistusse heitsiwad, pidi Albert iga aasta seesugusid teekonde ettewõtma, sest ilma sõjameesteta arwanud ta wõimata olewat läbi saada.

Aga enne kui Albert Saksamaale pääsis, otsis ta uue linna jaoks, mis ta ehitama hakata tahtis, paraja paiga wälja. Ta walis seks koha, kus wäike Riigejõgi Wäinajõe sisse jookseb. Riigejõest sai pärastine linn Riia nime. Sellepääle läkitas Albert Teodòrihi Treidenist Rooma paawsti käest linna asutuseks luba paluma. Innotkens oli selle nõuga wäga rahul; ta andis tulewasele linnale mitmesugusid tähtsaid eesõigusi, keelas ära, et keegi surma nuhtluse juures semgallaste sadamasse Kura Aajõe ääre minema ei pidanud ja lubas laewu üksi Riia sadamas käia. Kui Albert kewadel 1201 uute seltsimeestega Saksamaalt tagasi tuli, hakkas ta sedamaid Riialinna asutama. Ta kutsus Ojamaalt, Breemenist ja mitmest muu kohast kaupmehi ja töörahwast enese juurde ja andis neile mitmeid suuremaid õigusi. Weel selsamal aastal (1201) läks ta Ükskülast Riiga elama, wiis Meinhardi asutatud „püha neitsi Maria kloostri“ enesega ühes sinna ja pühendas linna kui ka muu Liiwimaa pühale Jumala emale.

Pea pärast Riia linna asutust, weel aastal 1201, tuliwad kuralased ja leedulased Alberti juure ja tegiwad temaga rahu. Ühel ajal tuli piiskopi kutsumise pääle ta wend Engelbert, kes Holsteinis siiamaale Uue-Münsteri Augustini munk oli, esimeste kodanikkudega Riiga ja hakkas Treideni Teodòrihiga ja Alobrandiga liiwlasi ristiusku pöörma. Aasta hiljem nimetati Engelberti püha neitsi Maria kloostri abtiks Riias. Selsamal ajal asutas Albert ka Wäinajõe suhu Dünamünde kloostri, kelle walitsejaks ta Meinhardi usina abilise Teodòrihi walis.

Uute ristiinimeste warjuks ja edespidiseks ristiusu laialilaotamiseks wõttis Albert nõuks rüütli ordot asutada, otse nõndasama nagu Palestinas, kus mitmed ordod muhametlaste wastu wõitlesiwad. See mõte anti paawst Innotkensile teada, kes warsti ordo kinnitas ja mõõgawendade nimega nimetas. Seda nime kandis ordo seepärast, et ta liikmed enestele walge mantli, mille pääl punane rist ja mõõk, katteks oliwad walinud. Selle ordo pää oli ordomeister, kelle käsu all nõndanimetatud komturid seisiwad.