– 93 –
kunni 1584; sest sõjast, mis ta 1558 Liiwimaaga algas, kõneleme hiljemini. 50 aastase rahu aja sees wõis usupuhastus Läänemere maades ikka rohkem maad wõtta.
Et Plettenbergi kuulus nimi pea Saksamaale tungis, andis keiser Karl V. temale umbes 1520 würsti nime ja wõttis teda Rooma riigi würstide sekka wastu. Nüüd püüdis Plettenberg ennast kõrgemeistrist täiesti lahti lüüa, mis temal ka pea korda läks, sest et Preisi ordoriik ühest ära lagunes.
2. Preisi ordoriigi ots.
Wiimane Saksa ordo kõrgemeister oli Brandenburgi markgrahw Albreht. Kui Preisi ordo jõud sõja järele, mis Poola kuningaga Sigismund I. peeti, täiesti otsas oli, tehti Kraakau rahul aastal 1525 Preisi ordoriik päritawaks, mis ometi „Preisi hertsogi riigi“ nime all Poola ülema walitsuse all pidi seisma. Albreht sai nüüd Preisi ilmalikuks hertsogiks ja wõttis uue hertsogiriigi Kraakau rahu järele Poola kuninga käest lainuks wastu. Albreht pidi kõik õigused, mis paawstid, keisrid ja Poola kuningad ordole annud, tühjaks mõistma, Poola kuningale kui pärisperemehele truuduse ja sõnakuulmise wande wanduma ja wiimaks lubama, et tema ega tema pärijad ühtegi maatükki Preisi hertsogiriigist ära ei müü. Selle pääle sõitis Albreht weel selsamal aastal (1525) Preisi hertsogi nime all Königsbergi sisse, kus rahwas teda walju hõiskamisega wastu wõttis.
3. Lutheruse usu wäljalagunemine Eesti, Liiwi ja Kuramaal.
Kui Plettenbergi wõitude läbi Liiwi riigile rahu oli tulnud, wõis selgesti näha, kui kaugele nii hästi ordo kui waimulik seisus hukatuse teel edasi oliwad läinud. Priiskamine, prassimine, hooletus, laiskus, kiimalus, j. n. e. oliwad juba üsna igapäewased asjad. Sellepärast oli wäga hädasti waja, et parandus pidi tulema ja selge ewangeliumi walgus endist pimedust ja roojust kaotama. Preisimaalt, kus Lutheruse õpetus maad leidnud, jõudis ewangelium kõige esmalt Liiwimaale. Pommeri maakonnas oliwad 16 aastasaja hakatusel Johann Bugenhagen ja Andreas Knöpken wäikeses Treptowi linnas kooli asutanud, kus Liiwimaa, isiäranis Riia rikkamate wanemate pojad koolis käisiwad. Waewalt oli Lutherus 1517 Wittenbergis usku
