— 188 —
Tume kõmin, et Keiser uuele seadusele „käe juba ammugi alla teind,“ lagunes talurahwa seas juba ennem laiale, kui see wast oli sündinud. „Tuimal“ talupojal on head kõrwad, kui midagi õhus heljub, millest ta omale hädas abi loodab. Aga — lisati umbusklikult juurde — saks hoiab seadust meie eest salajas. Kindlamaid tõendusi selle kohta, et oodatud seadus tõeste olemas ja et ta ka tõeste maksma pandakse, hakati alles 1857. aasta kewadel saama. Siin ja seal oliwad mõisnikud talupoegadele juba ise tunnistanud, et säherdune uudis tulekul, nimelt sel puhul, kui neilt ühte wõi teist kergendust oli mindud paluma. Talupojad lähenesiwad mõisawanematele säherduste soowidega just sel kawalal mõttel, et neilt midagi uue seaduse kohta kuulda saada. Ja tihti läks nende nõu korda.
Juuru kihelkonnas sai alaline janunew pärimine uue seaduse järele osalt seeläbi kustutust, et Mahtra mõisa walitseja Rosenberg talupoegadele selge sõnaga wastas, et uus seadus peatselt tulekul olla. Mahtra peremehed läksiwad nimelt 1857. aasta kewadel mõisa, et uute kontrahtide tegemist nõuda. Ka neil keerles uus seadus peas ja ka nemad arwasiwad, et see juba Keisri tahtmisel peaks maksma, kuid mõisnikud ei taha seda teada anda. Muidugi nõudsiwad nad uute kontrahtide sisse seaduslisi kergendusi. Opmann seletas neile aga, ta ei wõida uusi kontrahtisid teha, sest et uut seadust waja olla ära oodata, mille määruste järele kontrahid tulla teha. Sinnamaani jääwat kõik wana wiisi, nii ka peremeeste orjuse- ja maksukoorm.
Mahtra meestel oli selle seletuse läbi, kui
