Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/402

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 401 —

nemine üsna lõpetud ei ole, jääb talomaa selle seaduse sisse(?), kuda tema 9. Jaani-kuu pääwal 1846. aastal talupoegade käes rendi ehk teo peal on olnud“, ning lõppeks § 35: „Nii pea kui ühes mõisas talomaa rajamine ja rajamärkide panemine lõpetud ja kohto poolest kinnitud on, hakatakse nende seadmiste järel käima, mis siin edespidi kästakse.“

Wististe ei pannud seaduse seletajad nende punktide peale tarwilist rõhku, ja seda ei teinud siis ka talupojad, kelle arusaamist pealegi wilets lugemise-oskamine takistas. § 127. suureks ja wäga eksitawaks puuduseks oli aga, nagu öeldud, et seal abitegu üles polnud antud; ainult seaduse-raamatule kaasa pandud teorendikontrahi mudelis ehk algkujus, kus rentniku kohused üles oliwad loetud, seisis midagi abiteost; seal oli öeldud, et kohapidaja mõisaherrale peab tegema ja tasuma: 1) teopäewad; 2) abipäewad; 3) maks wilja ja muu kaubaga ja weiked mõisa kohto-maksud.“ Kui palju neid abipäewi aga teatawa suuruse ja headusega talu pealt pidi olema, polnud ka siin mitte nimetatud; nende arw jäi siis mõisniku ja talupoja wastastikuse kokkuleppimise määrata.

Talupoegadele ei seletatud ka mitte igas mõisas sedagi, et uus seadus igas wallas kohe maksma hakkab, kui maad mõedetud, rajatud ja hinnatud on, waid seal räägiti kümnest aastast kui uue seaduse maksma-hakkamise tähtajast, kuna see aeg ju terwe kubermangu maade mõetmise ja hindamise lõpu-terminiks oli määratud.

Polnud siis ime, et kõik need tumedused ja puudused seaduses eneses ja tema seletamises