— 411 —
Neli Mahtra peremeest ja Maidla ning Atla talitajad seltsisiwad sedamaid Sepa Antsu juurde, ja saatkond läks kõrtsist kirikumõisa poole minema.
Waewalt oliwad mehed kirikumõisa õuewärawast sisse astunud, kui neile seal kihelkonna-kohtuherra kogemata wastu tuli. Et Ants teiste eel kõndis, siis sai ta temaga kõige ennem wastamisi. See kokkujuhtumine kohtuherraga oli Antsu meelest nagu saatuse hea tähendusega näpunäide.
„Tere, tere, auulik kohtuherra,“ algas ta sedamaid, „see on wäga hea, et kohtuherraga siin kokku soame.“
„Mis siis?“
„Meid kutsuti täna Habaja mõisa, aga tüdruk tõi ööse käsku ja ütles, et seal 600 soldatit püsside ja trummide ja pillidega koos olla ja rahwa ümber mõisa-õues seista, ja et seal rahwast sunnitud selle seaduse peale wanduma, mis neljakümne oasta eest oli, ja kes ei wandund, seotud pingi peale ja peksetud weriseks, ja wiie walla talitajad löödud juba raudu ja pandud keldri kinni. Ei meie julge sedasi Habajale minna.“
„Aga teie peate ometi kohtu käsku täitma,“ ütles kihelkonna-kohtuherra. „Ega teid muidu sinna kutsutud, kui teil süüd ei ole.“
„Meil põle muud süüd, kui et ei taha uuest õigusest ilma jääda,“ wastas Mahtra talitaja.
„Aga mis te siit kirikumõisast siis otsite?“
„Tulime kirikherra palwele, et ta aagrehi herrale kirjutaks, et mitte soldatid Mahtrasse ei tuleks. Rahwas peawad kurja nõuu, taha-
