— 415 —
sellest aru ei saa, siis arwas Sepa Ants muidugi, et õpetajal ka Wene keeli raamat peab olema… Kuid ka selle palwe lükkas waimulik mees tagasi — olgu, et tal soowitawat raamatut polnud, olgu mõnel muul põhjusel. Ta kinnitas Antsule ainult — mis ju ka õige oli — et Wene keeli raamatul just seesama sisu olewat, mis Eesti keeli ümberpanekul… Noomides pööras siis õpetaja Berg weel kord meeste poole:
„Olge mõistlikud, minu armad, ja ärge kukutage endid oma kangekaelsuse läbi mitte suure õnnetuse sisse! Ja miks tahate teie oma mõisawanemaid wastupanemisega kurwastada? Kas teie ei tea, et Jumal ise neid teie ülemateks on seadnud oma targa tahtmise järele? Ja nad on teile helded ülemad ja armulised leiwawanemad, sest kes on selle uue seaduse teind, mis teile edespidi nii suuri kergitusi annab ja teie elu iga wiisi saab parandama? Kas ei ole seda teie mõisawanemad ise teind? Ja mikspärast on nad selle seaduse teind? Sellepärast, et nad oma talurahwast armastawad, et nad teile head soowiwad, et nad teie eest isalikult muret kannawad. Ja nüüd tahate teie nende wasta tänamata meelt üles näidata! Teie ei taha enam oma ülemate sõna kuulda, teie tahate neile wasta hakata, ja olete seda juba teindki! Ei, kallid wennad, see ei wõi taewase isa meele järele olla; sellega teete rasket pattu, ja Jumal ei jäta seda mitte karistamata…“
Õpetaja silm käis üle meeste nägude, nagu tahaks ta nende pealt kõne mõju märgata. Mehed piilusiwad aga waikides oma agara juhataja poole ja näitasiwad sellelt otsustawat was-
