— 490 —
mõned hõbedased pihku. See oli õli mässawate laenete peale. Waesed talupojad, kes rahast ainult öösel und nägiwad, ei suutnud meelitawale kiusatusele wastu panna. Kingituse eest nõudsiwad ohwitserid meestelt, et nad teisi keelaksiwad soldatid puutumast ja wäesalgale aitaksiwad teed läbi rahwa teha. Major Laiming ja kapten Bogutski tahtsiwad nimelt soldatisi sündsamale, rohkem kaitstud paigale wiia, sest siin oliwad nad, nagu tähendatud, igast küllest mitmekordselt ümber piiratud.
Mehed, kes kingitusi saiwad, täitsiwad seda soowi. Nad aitasiwad inimesi kõrwale rõhuda ja hoiatasiwad neid „kuningamehi“ puutumast. Nõnda sai ohwitseridele wõimalikuks, oma salgakest mõisamaja juurest alla talli ette wiia.
Kuid soldatite kitsik seisukord ei saanud ka siin paremaks. Rüsinal tungisiwad talupojad neile sinna järele ja silmapilk oliwad nad ka seal ümber piiratud. Ikka murelikumaks läksiwad ohwitseride näod. Igatsedes wahtisiwad nad alla maantee poole, aga seal ei tahtnud oodatud lisawägi ikka weel nähtawale tulla. Kapten Bogutski lastis majori nõuuandel soldatid neljanurka kokku astuda, nõnda et nad nägudega igast küllest wastaste poole seisiwad. Nii oli nende seljatagune kallaletikkumise eest weidi warjatud.
Talupoegade olek läks minut-minutilt wäljakutsuwamaks. Neid tuli ikka weel juurde, wäga rohkel arwul sõites. Mõnel wankril oli kaks, mõnel koguni kolm hobust ees ja suured salgad mehi peal. Kihutati suure käraga mõisa-õue peale. Ühtlasi näis joobnute ja pool-joobnute arw kaswawat, ning mitte üksnes juurdetuli-
