Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/631

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 630 —

paludes. See hakkab Antsule küsimisi ette laduma:

„Kas Wene keelt oskad?“

„Ei oska.“

„Kas Saksa keelt oskad?“

„Ei oska.“

„Kas Läti keelt oskad?“

„Ei oska.“

„Kas Prantsuse keelt oskad?“

„Ei oska. Ma põle kusagil reisi peal käinud, et wõeraid keeli oleks õppinud.“

Seepeale küsib uus ülem teiselt, mida wang rääkida.

„Tunnistab enese kõigiti süüdlaseks,“ kostab see.

„Noh, seda parem, et ta süü oma suuga üles tunnistab,“ tähendab kõrge herra ja lahkub kaaslasega wangi juurest.

Jõhwi talitaja aga, kes sõnelemist oma kongi kuulnud, seletab Antsule ära, kudas tema sõnu wõeriti Wene keelde ümber pandud.

„Ole walmis, et sind homme jälle ülekuulumisele wõetakse,“ lisab ta juurde; „siis aga ütle ära, et sa ennast mitte süüdlaseks ei tunnista, nagu täna ümber pandi.“

Järgmisel päewal on kolm peasüüdlast, Ants Tertsius, Aadu Andrei[1] ja Peeter Olander jälle ülekuulamisel. Ants ja Aadu ei oska Wene keelt, aga Peeter, seesama Kaiu teomees, kes Mahtras sõja eel ohwitseridel tõlgiks oli, kõneleb Wene keelt ning jutustab Peterburi ülemale kõik ära, kuda ja mispärast sõda hakanud.

  1. Pearna Miku Aadu Mahtrast.