Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/642

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 641 —

wastu pani, et ta nõuupidamistest osa wõttis, kus wastupanemise üle aru peetud, et ta Habajas ja Harmis inimesi Mahtra meestele appi käinud kutsumas, et ta 2. juunil Mahtra mõisa õues teibaga sõjameeste esimeses reas seisnud, teisi soldatite kallale tikkumisele ässitanud ning opmann Rosenbergi aidanud peksta. Peeter Olanderi süükiri oli weel pikem. Tema oli Mahtrasse mässupäewal püssiga ilmunud, nõudis soldatitelt ja ohwitseridelt, et nad ära läheksiwad, päris major Laimingilt sõjawäe Mahtrasse tulemise käsukirja, tahtis kapten Bogutski pagunid maha kiskuda, nõudis ohwitseride käest raha, laskis püssiga soldatite peale[1], tormas hurraa karjudes esimeste seas nende kallale, wõttis wägiwaldselt ühe soldati käest padrunid ära, aitas opmann Rosenbergi peksta ja piinata, jõi rööwitud wiina ja andis seda ka teistele.

Mõlemaid süüdlasi lasti peale pükste kõik riided seljast maha wõtta. Ilm oli kaheksa kuni kümme kraadi külm. Warsti seisiwad mehed ihualasti lõikawa talwise külma käes. Nende ihu lõi siniseks, nende liikmed lõdisesiwad, ja siiski ei tundnud nad külma.

Kumbki nuhtlusealune pidi nüüd ühe soldati püssitikust, mis tema rinna poole oli pööratud, kinni hakkama, kuna soldat ise püssipära käes hoidis. Soldat astus kadalipu-tänawa sisse ja kõndis seal pikkamisi edasi — peksetaw sammus temale järele. Seejuures sadasiwad talle mõlemalt poolt kepihoobid selga.

  1. Seda süüdistust aetakse praegu weel elawate sõjaosaliste poolt waleks.