Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/653

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 652 —

ulatada. — Tahab mõisnik mõisamaad talumaa wastu ümber wahetada, siis peab üks hindamise-komisjon wahetatawad krundid mõisnikkude kreditkassa hindamise-wiisi järele nende wäärtust mööda ära määrama.

Ka rendilepingute tegemine mõisniku ja talupoja wahel seati uuele alusele:

Iga mõisnik on kohustatud nõndanimetatud „laagriraamatut“ pidama, millesse ta kõigi oma renditalude kohta käiwad renditingimised sisse kirjutab ja mille ta kihelkonnakohtule kinnitamiseks ette peab panema. Laagriraamatus peawad ülewal seisma: esiteks, kõik üleüldised renditingimised, mis kõigi talude kohta ühtlaselt käiwad, ning, teiseks, kõik iseäralised tingimised, mis iga üksiku talu kohta käiwad. Wiimased tingimised on igale rendikontrahile aluseks ja nad peawad laagriraamatus iga talu jaoks iseäralise poogna peale üles tähendatud olema. Laagriraamatutes olgu siis weel kõik taludele määratud tarwituse-lubad, kui ka iga krundi peal olewad endised harilikud orjused ülewal. Kõigi kruntide rent on rukki wäärtuse järele määrata, kus juures selle raskus mõedupuuks wõetakse.

Põhjeneb rendikontraht teo-orjuse peal, siis peawad harilikud nädala-tööpäewad abiteopäewadest lahus üles tähendatud olema; iga nädala kohta olgu päewade arw ära määratud ning suwe- ja talwepäewad seisku üksteisest lahus. Abiteo kohta olgu selgeste ära tähendatud: mitu päewa igalt rentnikult nõutakse, missuguse töö tarwis ja mil aasta-ajal. Abiteoks nimetatakse üleüldse ainult neid töösid, mida teatawatel aegadel tehtakse ja mis nime-