— 68 —
gesse, et sa mõisa kubjas oled, ja sõimad teist jooksikuks, et ta teomees on! Kas tead Prits, seda teist peab igaüks meheks, sind mitte keegi!… Ja mina pidada isa käest küsima, mis mõtted ja nõuud sul minuga on? Kui sa täis mees oled, siis ütle enne minule oma mõtteid ja nõuusi — ära karda, et ma su ilma wastuseta jätan!“
„Mis wastuse sa mulle siis annaks?“
„Kas tahad seda kohe kuulda soada?“
„Ja.“
„Ma ütleks sulle: ära raiska oma aega ega kuluta oma jalgu ilma asjata Huntaugule lonkides! Mina ei salli sind silma otsas! Wõid oma mõtete ja nõuudega mujal õnne katsuda!“…
„Miina!“
„Mis weel?“
„Ää tee, et kahetsed, mis praegu suust wälja ajasid!“
„Ei, ma kahetsen üksi, et ma sulle seda warem ei öeld!“
„Ja mina keelan sulle ära, weel jalga Uuetoa sauna tõstmast!“
„Sina? Uist!“
„Mina jah! Sest mul on sinu isa käest mehe-sõna, et sa minu naiseks soad! Ja kui sa heaga ei taha, siis teame koa, kuda wastaseid plikasi sunnitakse!“
Tüdruku põlgtus oli nooremehe niisugusesse ärewusesse ajanud, et ta iga mõedupidamise sõnades kaotas ning ähwardustega eesmärgile arwas jõudwat. Aga ta eksis tubliste, kui mõtles, et need Miina julge, kindla ja terase loomuse kohta mõjuksiwad. Ei poolegi! Ta
