Lehekülg:Põhiseadus ja rahvuskogu X 1937.djvu/39

ÜLEMINEKUAJA SEADUS.

Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 13. augustil 1937 ja oma Teise Koja poolt 13. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

§ 1. Käesolev seadus tuleb rakendamisele üleminekul seniselt Eesti Vabariigi Põhiseaduselt (RT 113/114 – 1920 ja 86 – 1933) Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseadusele.

§ 2. Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamise alguseks on sajakahekümnes päev pärast tema avaldamist Riigi Teatajas, kuivõrd käesolevast seadusest ei järeldu teisiti. Vastavalt sellele kaotab kehtivuse senine Põhiseadus.

Ühel ajal Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamisega hakkavad kehtima Rahvuskogu poolt vastuvõetud järgmised seadused:

1) Vabariigi Presidendi valimise seadus;

2) Riigivolikogu valimise seadus;

3) Riiginõukogu kujundamise seadus;

4) Riigikogu ajutine kodukord;

5) Riigikogu töökorra seadus;

6) Vabariigi Presidendi tasu seadus;

7) Riigikogu liikmete tasu seadus, - ning samast ajast kaotavad kehtivuse:

1) Riigivanema valimise seadus (RT 5 – 1934);

2) Riigikogu valimise seadus (RT 5 – 1934);

3) Riigivanema tasu seadus (RT 5 – 1934).

Riigikogu kodukord (RT 5 – 1934) ja Riigikogu liikmete tasu seadus (RT 30 – 1932) kaotavad kehtivuse senise Riigikogu volituste lõppemisega.

§ 3. Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest alates ametisolev Peaminister Riigivanema ülesannetes teostab temale kuuluvaid ülesandeid Riigihoidja ametinimetusega.

Riigihoidja teostab:

1) kuni Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamiseni Riigivanema ja Peaministri ülesandeid senise Põhiseaduse alusel;

2) pärast Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamise algust:

a) kuni Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumiseni – senise Põhiseaduse alusel Riigivanema ja Peaministri ülesandeid, kasutades seejuures Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduses ettenähtud Vabariigi Presidendi eriõigusi;

b) pärast Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumist kuni Vabariigi Presidendi ametisse astumiseni – Vabariigi Presidendi ülesandeid Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel.

Riigihoidja amet ei või olla seotud ühegi muu teenistusega ega kutseülesandega.

571