Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/105

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

108

Sander.

Ma — ma katsun siiski!

Laura
pead wangutades.

Ah ja — ma tean ju, kudas lugu läheb! Meie tee on meile ette märgitud. (Paneb käed Piibelehe õladele.) Ühel heal päewal seome pambud ja rändame! Nii kaugele kui tahad. Muret mul ei ole.

Piibeleht.

Aga kahju?

Laura
tasa.

Kahju —? (Elawalt.) Kahju tasud sina!

Piibeleht
tema põske paitades.

Wahwa tüdruk! — Kuid ootame wiil. Mul ehk kooleb täna-homme koski rikas tsõdse ärä, siss saame kahjust kah üle.

Laura
naeratades.

Ära sa talle minu pärast rebasekakku saada!