Mine sisu juurde

Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/106

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
109

Piibeleht.

Ja sina ärä meie asjast wiil muile kõnele — ainus teadja olgu meie sõber Ludwig.

Laura.

Panen tähele. (Sanderi poole.)

Aga ma tulin ju papat otsima, Ludwig; teda ootab üks ärisõber kodus ja meie apparat on parandusel.

Sander.

Ma usun, ta on Mathildega weel söögitoas.

Laura.

Ei, Liina ütles, ta olewat juba ära läinud — ühes Mathildega; kas sa ei tea, kuhu?

Sander.

Seda ei wõi ma sulle mitte öelda.

Laura.

Siis lähen jälle. — Wabandage — eksitasin teid wist palawas diskussionis „Pisuhänna“ üle! (Lööb pilgu seejuures Piibelehe krawati peale ja hakkab seda kohendama. )