Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/230

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 229 —

luse alla pandi muidugi süidlased, kes Mahtra mässust osa wõtnud. Need anti sõjakohtu kätte, kes peasüidlased surmanuhtlusele mõistis. Seda otsust „pehmendati“ küll hiljem, wõi ametlikus keeles: neile anti „armu“: nad saiwad järgmise aasta küinla-kuus Mahtra mõisa wälja peal lume sees kuni tuhat hoopi „kadalippu“. Peale seda saadeti raskemad süidlased „tühjale maale“ sunnitööle wõi asumisele, kuna kergemad wähemate hoopide ja wangistusega peasesiwad. —

Missuguse nerwilise argtuse-wihaga talurahwa 1858. aastase liikumise puhul „mässajaid“ ja rahwa üleskihutajaid otsiti, ja kui kergesti ilmasüitagi inimene sakste kahtluse alla langes, näitab lugu, mis „Järwamaa prohwetiga“ sel ajal sündis.

Ka teda peeti talupoegade ülesässitajaks, teda, kelle riik poolegi mitte siit ilmast polnud!

Maltswetil puudus õige arusaamine ja selgem waade ilmalikkude olude kohta üleüldiselt ja talurahwa ihuliku hädapõlwe kohta iseäraliselt. Ta silm nägi wiletsust, ta kõrw kuulis kaebamist küllalt ja ta süda wõis selle üle haledust tunda. Aga oma ajuga oli ta selleaegne talupoeg, kes ilmalikkude wõimude poolt abi ega parandust ei lootnud, teades, et saksad seda ei tahtnud, ning arwates, et see nõnda peab olema, ja koguni Jumala tahtmisega nõnda peab olema. Pealegi tumestas pilwepealne pühakirja-tarkus, usuliialduse-udu, ta mõtte- ja arwustuse-wõimu nii wäga, et tal aineliste asjade kohta sedagi silmaselgust ei olnud, mis kaine aruga terasel talupojal oli. Maltswet pani kõik abilootused Jumala, Jumala tuju ja tahtmise ja Jumala poolt tulewate imetegude peale, ning nõnda õpetas ta ka oma usulapsi nende otsata hädas lootma. Kui wähe Maltswet 1858. aasta liikumist mõistis ja kui wähe ta ilmalik rahwamees oli, selgub sellest, et ta rahutuste ajal oma poolehoidjate seas ringi rändas ja neid kõwasti manitses, et neist keegi liikumisest osa ei wõtaks. Ja seda ei teinud ta mitte kaastundliku kartuse pärast, et wastupanijaid wali ilmalik karistus tabab, waid mõne piibli-koha järele, milles ülemaid kästakse austada, nende sõna kuulda ja nende käskusid täita. Mõis-