— 652 —
Nii rõemus kui jällenägemine omakste ja lähemate sõprade ning tuttawatega ka oli, ei jäänud nooremehe süda õnnetuma seisukorra ja ahastuslise meeleolu läbi, milles ta rahwa eest leidis, mitte wapustamata. Ja warsti pidi ta ta etteheidete ja süidistuste rahe, mis talle rohutirtsude tihedusel kaela sadas, kannatlikult wastu wõtma. Seltskonna tuju oli nii meeleheitlik, et tõsiselt nõu peeti — wähemalt jõukamate ringides — mõnda päewa puhata ja siis kodumaa poole tagasi pöörata. Wannuti ja neeti terwe ettewõte ja tema mõte kõige tüsedamate sõnadega maa põhja…
Malts kaitses ennast muidugi, nii hästi ja nii wisalt, kui suutis. Tal oli hea selle peale näidata, et ta rahwa möödaläinud aastal Krimmi üleskirjutamata jätnud ja kodumaale kõik kirjalikult teada andnud, mis temale siinsetest oludest silma paistnud wõi jutustatud; otsustamine oli seega igaühe enese asjaks saanud. Pealegi oli rahwa poolt hiljem kaks teist saadikut Krimmis käinud, kelle sõna ometi peale jäi.
Nüüd pööras haiglane meelepaha nende mõlemate patuoinaste peale. Walelikud ja petised, kes rahwa suisa häda sisse tassinud, oliwad nüid Määrmann ja Walkmann! Leiti, et nad oma juttudele Krimmi olude kohta palju warjawat wärwi ja meelitawat siirupit peale wõidnud. Kui nad ka puudest ja põesastest õigusega suu pidanud, aga miks ka hirmsatest söödikutest? Nad kõnelenud palju rohust ja wiljast, haljast ja rohelisest lagendikust, rammusast põllumaast, aga miks nii wähe häwitawast põuast, mis rammusa mulla kõwaks kiwiks, heina ja wilja põlenud kuluks muudab?
Wähe rahustawat mõju oli seda puhku Gustawi trööstimise-püietel, kes seletada katsus, et ju iga aasta Krimmis mitte põudne pole ja rohutirtsusid ei sigita. Sisserändajate õnnetuseks olla tänawune suwi üks wiletsamatest pikema aja kohta, nagu siinsed elanikud tõendada. Sellewastu olnud läinud aasta wäga hea, ning ikalduse-aastale järgneda harilikult ikka jälle saagirikkad kasuaastad ilma põua ja söödikuteta. Wiimased ilmuda ainult arukordadel.
