— 69 —
terwist ja küpsust. Tema lahedast, mehisest näost, mis kõrge, waimuka otsaesise läbi pikerguse kuju sai ja mida ruuge täishabe ning kõrwust saadik lõigatud tõmmupruunid juuksed piirasiwad, paistis meelekindluse ja tahtmise-wisaduse kõrwal see iseteadlik eneseusaldus wälja, mida waimline wõimise-tundmus, teistest ülekäimise teadwus inimesele jagab. Seda mõju toetas ja kõwendas tema suurte, sinihallide silmade waade. Kõige lahkuse ja pehmuse kõrwal oli sellel waatel midagi wõimsat, wõimuga wõitwat, midagi hingeliselt autoriteetlikku, mis nõuab, pärib, käsib. Maltsweti pilk wõis wahel nii läbitungiw olla, et mõned seda wälja ei kannatanud. Ta püidis kinni ja naelutas oma pilguga. Tema waade, ta kehahoid ja peapööramine hingasiwad jahedat, kogutud rahu wälja, ilmutasiwad sisemist tasakaalu, ja enesejulge, waigistust jagaw kindel rahu woolas ka tema healest, kui ta kõnelema hakkas. See heal oli paras tugew, puhta, selge metallise kõlaga ja selle kõrwa-hellitawa, südant-meelitawa pehme mõnuga, mis kuulajate kohta ka siis mõjuta ei jää, kui rääkijal kasin kõneand on. Maltswet aga oma suure loomuliku kõneosawuse ja sõnawõimuga, oma ettekandega, mille elustaw, waimustaw wool takistusi ei tundnud, oli selle nõiduwa healega hulkade köitjaks ja taltsutajaks nagu loodud. Ta heal soendas ja sütitas, tõstis ja liigutas. Ta tungis nagu ärataja, ülesraputaja ja ühtlasi nagu meelitaja ja lepitaja osawõtmata tuimusesse wajunud hingede sekka.
Ka tema näo peal waheldaw mäng, see sisemiste liikumiste nähtaw kuma, tõmmas ligi, köitis. Tema palgel helkis isewärki rõemlik, naerataw tõsidus, mis sulatawa mõju sai, kui kõneleja soojaks, kutsuwaks, paluwaks läks, ja mis lapselikku headust ja pehmust ilmutas, kui ta erajuttu westes lahkel, ladusal tujul oli. Ta wõis aga ka wäga tõsiseks, peaaegu tumedaks saada, iseäranis, kui ta oma jutlustes Jumala riigi arwatawatest wastastest, iseenda ja oma õpetuse kahtlustajatest kõneles, wõi kui ta Jumala wiha patust pöörmatade üle, wiimse kohtu koledusi ja muid põrutawaid sündmust pühastkirjast kujutas, ehk kui ta usklikkude hulgas isikuid märkas, kelle kohta tema sõnad täiesti mõjuta ja kajata
