väsimusest? Aga miks ei või nad olla suurest rõõmust, sügavast meeleliigutusest, enesesalgavast andumusest, pühast hardusest oma määratu ülesande ees?
Hoidke alt, kes te kaitsete vana korda palga eest ja värisete oma paiuki pärast, rõkkav hulk tahab uut korda luua maksuta! Hoidke alt, kes te kannate sõjariistu verevalamiseks, teie ise upute kord oma käega valatud verre, sest vabadust tõttab kuulutama sõjariistuta hulk lauludega! Kus on, kes hõiskab kaasa, kus on, kes sammub kaasa — tümpa, tümpa, tümpa, tümpa? Tänavalt tänavale tümiseb samm, tänavalt tänavale raskeneb ramm. Kividki kriiskavad kontsade all, vabinal väriseb majade vall. Tümpa, tümpa, tümpa, tümpa! tänavalt tänavale tümiseb samm…
Aga kui saabus pimedus — ja see saabus õige ruttu, sest oli pilves sügisene päev, — siis olid vaikinud kõik torud, suured ja väiksed, valjud ja vaiksed. Kivitänavail kõmisesid ainult inimeste sammud ja kajas arglik kõnelus, ilma et silm oleks midagi seletanud, sest vabaduse esimeseks üllatavaks tunnuseks oli pilkane pimedus. Tümpa, tümpa, tümpa, tümpa! ja kusagil klirisesid aknaklaasid kildudeks, kusagil purustati, murti, kangutati midagi ja tumedad kogud liikusid sisse ja välja. Tänaval killustusid klaasitükid kõndijate jalge all. Kusagil kõlas õhtupimedusse esimene pauk. Kus lasti, kes laskis, miks lasti, keegi ei teadnud, pisut ainult võpatati ja kõnniti edasi. Soldatid! Ratsanikud! Läbiotsimised! Keegi ei hoolinud, sest kõik tahtsid saada osa vabaduse algusest, mis sündis nii pilkases pimeduses. Valitses mingisugune joobumus ja meelteuimas oleks tahetud kas või võõralgi kõvasti ümbert kinni võtta, et hällida hulga tõugatuna paigast paika, tänavalt tänavale. Soldatite sammude või hobuste kabjaplagina lähenedes hulk voogas tagasi, harunes mitmele poole, komistades, tõugeldes, naerdes, kiljatades, isegi kirudes, aga sellest hoolimata ei kahanenud kõndijate parved, ei vähenenud rahvatung.
Indrek poleks ehk välja tulnudki, aga Kristi otse põles selle esimese vabadusrünnaku järele pimedail tänavail. Isa oli juba lõunast saadik kodunt ära ja emast
