français? On see õige inimese keel? Räägib õige vene inimene nõnda? Govoriite po-russki — sellest saadakse Volgal aru ja seda keelt tarvitasid Puškin ja Gogol. Aga mis tegid meie nõndanimetatud haritud inimesed aastasadu? Mis teevad nad ikka veel, kui Gogol ja Puškin on juba surnud? Nad määgivad ja ammuvad! Rääkimise asemel ammuvad! On need õiged inimesed? Hakkab õige koer kunagi ammuma, unustab ta haukumise? Ütelge mulle puhtast südamest, sest teie olete poolakas, olete aumees, Ivan Vassiljevitš.“
„Ei unusta, jumala eest ei unusta,“ ütles Voitinski.
„Näete siis, mis tähendab, kui pole ülikooli, kui pole haridust,“ seletas Slopašev.
„Teie olete suur kõrgema hariduse vastane, Aleksander Matvejitš.“
„Kui pole haridust ja jumalat,“ jätkas Slopašev, ilma et oleks võtnud sõbra sõnu kuuldavaks. „Sest koertel ei ole jumalat, ainult inimesel on. Niipea kui venelane õppis jumalat tundma, hakkas ta õige haukumise asemel kohe ammuma — hakkas isamaad ära andma. Ja teate, mis mina arvan: inglasel jumalat ei ole, inglane ei usu jumalat, sellepärast ei määgi ega ammu ta. Inglane usub ainult inimest, igavest inimest, jumalat ei usu, sellepärast räägib ta aina inimese moodi, inglase moodi. Inglane usub ainult inglast, sellepärast. Kõik usuvad inglast, sakslane ja prantslane ka, meie muidugi samuti. Ja mina arvan, et kui jumal kunagi hakkaks igavest inimest uskuma, siis usub ka tema ainult inglast; niisugune tõbras on ta, see inglane muidugi. Mõistate.“
„Jumala eest, usub inglast, ja valmis!“ kinnitas Voitinski.
„Aga meid ei usu keegi, mitte keegi,“ kaebas Slopašev nukralt. „Meie isegi ei usu.“
„Jumala eest, ei usu,“ oli Voitinski nõus.
„Või arvate, et härra Maurus usub? Usu, kallis sõber, ei usu! Ta teeb ainult näo, et usub, aga ikkagi ei usu. Tema usub ennem sakslast kui venelast, niisugune on tema vene usk. Aga ise koolidirektor! Mõis-
159
