Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/338

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

nult võhivõõrad, vaid isegi need, kes temaga seisnud millalgi äriühenduses, kuna nad nüüd imevad näljakäppa. Nõnda arvab juba peaaegu Vesirooski, sest tema esialgne viha vaibub päevpäevalt ikka rohkem ja selle asemele asub midagi imetluse taolist. Mis Vesiroosile Köögertalis eriti meeldib ja lepitavalt mõjub, on see, et ta oskab valitsust ninapidi vedada, oskab valitsusel „püksid ligi tõmmata,“ nagu Vesiroos ütleb: ajab äri, mis mühab, aga maksud jätab kõik teiste tasuda. Kõik! Ise ei maksa pennigi, sest ta on ju maksujõuetu. See on tõelik meistritemp. Köögertali nainegi ei maksa peaaegu sugugi tulumaksu, sest tema oskab oma maju nõnda pidada, et need ei anna nimetamisväärset tulu. Ja mis tulu võikski inimesel olla, kes oma helde loomuse tõttu peab nõnda elama, et kõik, mis tuleb, lendab nagu korstnast välja: kõik, mis tuleb, süüakse ja juuakse ära kas omal jõul või sõprade abil, kellest pole süües ja juues kunagi puudu. Ja tänatagu jumalat, kui Köögertalide hing ja vaim rahulduvad ainult söömingu-joominguga ning lõbusa tingeltangeliga, muidu võiks asi veelgi hullem olla. Muidu võiksid nad kaupu tellida, mis jäävad ladudesse vedelema, või nad ehitaksid tehaseid ja vabrikuid, mis toodavad aineid ja asju, mida ükski ei vaja; aga selleks kulub ometi rohkem krediiti kui sööminguks-joominguks ja sellepärast on jumal tänatud, et nad nii palju söövad ja joovad ning nõnda vähe teevad.

Ükskord Köögertal katsus midagi teha ja riigile ka tulumaksu maksta, aga nüüd näeb igaüks oma silmaga, mis sest tuli — pankrott! Sellepärast Köögertal ajab kord ilma tulumaksuta läbi, et ei saabuks uus pankrott. Või millest peakski ta riigile maksusid maksma, kui see ei anna enam krediiti? Ei, ei! Nagu riik temale, nõnda tema riigile. Kui riigil pole Köögertali vaja, siis Köögertal ei vaja ka riiki, igaüks muretsegu iseenda eest. Üldse vajavad riiki ainult viletsad ja vaimust vaesed, kel nutti peas, sellele on ta ainult tüliks teel. Selline oli Köögertali asjatundlik arvamine ja seda pooldasid paljud, eriti need, kes sõid ja jõid temaga ühes lauas või lokaalis, sest Köögertalil oli

338