Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/11

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„den öselchen Nationalheld“, Saaremaa rahvusvägimehe — Tõllu harutusele. Ülestähendusi täiendab M. Körber omapäraste märkustega, peale muu küsimust harutades, kelleks muistendilist Tõllu pidada. Tõllu tutvustamiseks võõrakeelsetes ringkondades on M. Körberi teos palju kaasa aidanud. Väheldase levitamise pärast ei ole teos ometi igal pool küllalt tuttavaks saanud.

Rahva Lõbulehes“ 1901 nr. 4, lk. 193—197 kirjutab R. Willmann Kalevipoja ja Suure Tõllu kohta, nende mõlemate muistendeid eestlaste kangelaste-eeposeks nimetades. Ta katsub võrdluskohti mõlema elu ja olu vahel üles otsida, mõnikord suure vaevaga neid leides. Tõllu kujutamisel toetub ta peaasjalikult M. Lipule ja P. Südale. Willmann eelistab Tõllu asemel sõnakuju „Tõlli“.

Samal aastal kui R. Willmanni Kalevipoja ja Suure Tõllu võrdlus, ilmusid minu „Endised jõumehed“, kus leidub peale lühikese ülevaate Tõllu kohta sinnamaani trükkimata Tõllu jutt „Kudas Kuresaar jä ümberkaudsed kohad sündinud“ (lk. 21—25). Leigri kokkupuutumist Tõlluga harutatakse siin lühidalt (lk. 26—29).

Kellegi prantslase Henri Bourgeois’ poolt ilmus Prantsuse rahvaluulelises ajakirjas „Traditions populaires“ 1910 aprilli- ja mainumbris pikem kirjutis Tõllu kohta. Sama kirjutis on veel eriraamatuna ilmunud nime all „La légende de Suur-Tõll, le géant d’Oesel“; trükitud „Rennes“ 1910. Bourgeois’ teos sisaldab 19 lehekülge ja põhjeneb Süda raamatul, ilma et ta ometi selle tõlge oleks. Süda poolt oma raamatule juurde lisatud kõrvalised ained puuduvad Bourgeois’ töös. Viimane ei paku midagi uut. Prantsuse autor ei ole õieti katsunud Tõllu iseloomu ega tegusid pikema harutuse alla võtta, vaid lepib Süda andmetega. Huvitav on muidu tähele panna, et ta eesti nimed prantsuse keeles ilma muutmata ära trükib, neile aga pärast ometi tõlke juurde lisab. Nii loeme prantsuskeelses töös „Tõlluste mõis“, „Karala piir“, „Tammiku pere“, „Võdruka küla“, „Loona männik“, „Paasiku mets“, „Mentu mägi“, „Koltse kõrts“, „Viieristi risu“, „Salme jõgi“, „Haudla vald“, „Naiste soo“, „Karu järv“, „Teesu rand“, „Hoo kivi“, „Hagama kuusik“, „Palaja soo“, „Sütemaa raiesmaa“, „Taterselja karjamaa“, „sõrulased“, „saun“ ja palju muid eesti nimesid.

Autor tähendab oma töös, et Tõllu lugu üheski Euroopa keeles veel ei ole ilmunud. See tähendab muidugi ise-


9