väga ja virutanud nuiale hirmsa „vungi“, nõnda et see üle Hirmuste mäe ja Suure Tõllu pea lennanud, kuni Paadla lahte maha kukkunud. Sealt ei leidnud vana Tõll enam nuia üles, ja et puu vees ei mädane, siis teadnud mõned ütelda, et nui veel praegugi Paadla lahes hingata. Selle läbi ollagi seal ligidal asuvat küngast ennevanasti „Nuia mättaks“ kutsutud; nüüd aga olla see nimi rahva suust kadunud“. (E. 60 009.)
Hirmuste mäel asumist ei mõista ma nii, et Tõllul seal alaline asukoht olnud, vaid et Tõll seal pojale viskamisosavust õpetanud. Kui ka eelmisest teatest võiks järeldada, nagu oleks poeg isa sarnaseks osavaks viskajaks saanud, kõneleb teine, senini niisama trükkimata muistend seesuguse oletamise vastu.
„Kui Suur Tõll ehitanud Kärla ja Tõllu poeg Kaarma kirikut, siis pruukinud nad töö juures ühte vasarat, mida nad tarviduse korral teine teise kätte visanud. Poeg olnud aga nõrgem viskaja, ehk ta muidu küll parem ehitusemeister oli. Vasar kukkunud aga poja visates tihti enne päralejõudmist maha ja vana Tõll pidanud siis alati teda sealt tooma minema. Kord kukkunud see ühe küla juurde just hanekarja sekka ja purustanud seal Sülla Siimu hane jala ära. Vana Siimu naine Madli hakanud suure häälega karjuma: „Oh Tõll, oh Tõll, kus mu hane jalg!“ Sellest saadik saanud küla „Hanejala“ nime, mis aga nüüd „Hanijalaks“ on muutunud.“ (E. 59 660.)
Noor Tõll pillimängijana.
Kuulsamaks kui ehitatud kirikud on saarlaste seas noore Tõllu ta osavus ja taie pillimängimises teinud. Nagu Kärlast K. Loikenilt saadud, senini trükkimata teatest selgub, õpib noor Tõll juba poisikesepõlves pilli mängima.
„Sel ajal, kui Suur Tõll oma pojaga elas, elanud „Oru“ külas (ka Pidulas) mees, kellel olnud nimi Jõppe.[1] Tal olnud kaks poega, kelle nimed Laas ja Peeter. Jõppe armastanud väga laulmist ning pillipuhumist ja püüdnud oma poegadele sedasama õpetada. Ta teinud heinputkest ning pajukoorest pillisid ja puhunud neid poegadele ette. Pojad kuulnud suure isuga pealt. Jõppe laulnud ise:
- ↑ Eestis ei ole muidu „Jõppe“ nimelisi isikuid silma puutunud. Jõppe tuletab taanlaste Jeppet meelde. Vist on meil siin taani Jeppega tegemist. Arvesse võttes, et taanlasi kauemat aega Saaremaal on asunud, võisid saarlased taanlastelt nende ristinimesidki omandada.
113
