Lilli
(pool lämbunud häälega)
Ma ei häbene kerjata, sest ma wõitlen otsustawa wõidu pärast. Ma ei häbene tolmus püsida, sest ma maadlen kõrge hinna eest. — Ma tahan kaugemale minna kui ükski armastaw naine, ja sulle pakkuda, mida kaasa kaasale weel kunagi pole pakkunud. — — Leo, jää minuga, ja ma annan sulle wabaduse! — Piiramata, puutumata priiuse! — Ma ei walwa sind, ma ei waritse sind, ma ei päri sinult aru, ma ei näe ega kuule midagi, ma ei kanna wiha ega kadedust oma õnne osalise peale — ma ei pilguta silmagi tema, ega sinu, ega ilma ees — —
Leo
(äkki tagasi astudes, kergel rõõmsal rinnal)
Jumalale tänu, sinu südame pärast olen ma põhjani rahustatud! Nüüd, Lilli, wõime sõpruses — wastastikuses sõpruses lahkuda!
Wabanda seda puhku (waatab taskukella) — minu aeg on wiimase minutini otsas. (Ruttawalt pahemale poole ära)
Lilli
(ajab enese pikkamisi püsti ja jääb piirita imetelemisega ukse poole wahtima, mille taha Leo kadus. Siis lööwad ta näojooned jäätama ja lõpeks tõukab ta lühikese walju apralt katkewa naerulagina wälja)
Eesriie
