Mine sisu juurde

Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/203

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
203


Eewa

Kahel heal põhjusel: ma pole mitte lootuseta, ja mul on aega oodata.

(Kontserdi-saalis on ettekanne lõppenud, millele marune käteplagin kiiduhüüetega järgneb; siis on publikumi wäljawoolamist sumedalt kuulda)


Juta
(tuleb ruttu ja otsiwal pilgul keskelt, silmab Eewat, ja tõttab tema juurde)

Siin oled juba? Ja mina otsin sind saalis, arwates, et rüsina sees teisele istmele oled sattunud!


Eewa

Mis sa siis tahtsid, Juta?


Juta
(wiib Eewa kättpidi weidi kõrwale, tõsiselt)

Eewa, ma panin sind kogu aja salaja tähele. Sul on täna midagi näos, mida ma seal kunagi enne pole näinud. (Temale sügawalt silma waadates) Ma ei tea isegi, mis see on, aga on, ja pitsitab ja puurib südame walutama!


Eewa

Wäikene meelewarjutus — ära pane seda tähele.


Juta
(nukralt)

Sa — ei ole tänase õhtuga rahul!


Eewa

Wõib olla. Mitte täieste.