veel kunagi rääkinud. Nõnda polnud vana Katku Jüriga veel keegi tema Katkust rääkinud, isegi täismees Juhan mitte, nii et Jüri kauem poega kuulates lõpuks tahes või tahtmata otsusele pidi tulema, et ei tema pojal arust vist küll puudu ei ole, olgugi temaga muidu kurb lugu. Isale näib isegi, et Villule on viimsel ajal aru juurde tulnud, kas vanglas või laatsaretis, seda ei tea, aga võimalik, et mõlemal pool, sest Katku Jüri arvates on mõlemad head asutused, vangla ehk veel parem kui laatsaret. Ja kui Villu natukese aja pärast uuesti rääkima hakkas, siis kuulas isa juba tähelepanelikumalt, sest Villu ütles:
«Sa seisad sellegi vastu, et ma Eevi tahan ära võtta, ütled, ma toogu peretütar, otsigu rikas, aga ütle ometi, miks sina ise rikast ei võtnud?»
«Mul põlnd midagi, mulle ei tulnd keegi,» vastas isa.
«Sul põlnd midagi…» kordas Villu, «aga ometi oled nüüd Katku peremees. Ema ei toond küll midagi sulle kaasa, aga ta tuli ise ja see oli rohkem kui lehm ja lammas või seapõrsas. Kas mõni rikas oleks ema viisil sinu kõrval tööd rühmeldand või teeks seda mõni teine rikas minu kõrval? Aga mina ei taha Katkul vähem tööd teha, kui sina oled teind, mina ei taha siin sinu armuleiba süüa ja ei taha ka, et ema kätetööst peaks keegi teine laiskuse pärast rasva minema. Mina tahan omaette mees olla ja tahan ka naist, kes omaette naine oleks, nagu ema on olnd. Sina tegid alguses tööd ja pingutasid püksirihma, nagu ütled, arvad siis sina, et mina teda aina pean lõdvemale laskma? Ei, mina ei taha lasta, enam ei taha, hakkan niisama peale nagu sinagi, hakkan oma Katkut ehitama ja minu naine peab ühes ehitama, kui ta tahab olla minu naine. Ütle nüüd ise, kas mõni peretütar selleks paremini kõlbaks kui sauna Eevi? Las ta tuleb ja teeb, tema tahab teha, tema tahab teha ja lapsi kasvatada, niisuke on tema ja minule meeldib, et ta on niisuke. Ja mina ütlen: kui minu poeg kord kasvab, siis lasen ma teda teha, las ta möllab, kuni ta kas või otsa saab, ehitagu ta Katkule kas või linn, kui see ei meeldi, mis mina oma aruga olen teind.»
Villut kuulates hakkas isa kahetsema, et ta temale pulmi polnud lubanud teha, sest ta arvas, et küllap võiks ehk pojale pulmadki teha, kui ta võtab naise ja toob minia koju. Aga Katku Jüril oleks raske oma sõnu süüa, sest tema pole veel kunagi oma sõna söönud, kui
106
