Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/561

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

195

Suretid minu suguda!
Miks võtsid minu võzuda,
5.Miks suretid minu suguda?
Sureta munde suguda,
Sureta suure suguda!
Suurel on pal'l'u suguda‚
Rikkal on pal'l'u rahada.
10.Minul vaezel vaeva pal'l'u.


Nr. 287. Meie kaksi vaesta lasta. 137.

A.

   Meie kaksi vaesta lasta:
Sa izätu, ma emätu,
Sa sõbatu, ma sõletu,
Sa linditä, ma lehetä!
5.Lähme emä haua peäle,
Lähme izä haua peäle,
Kalli kalmu kaane peäle!
   Läksid izä haua peäle,
Kalmu külmä kaane peäle,
10.Teene pühkis teeze silmi,
Teene teeze peäd silitäs.
   Izäkene, taadikene!
Võtsid surra, ei elädä,
Tõuzu mo kirstu kinnitämä!
15.Izä ei mõistnud, izä ei kostnud,
Izä ei hauasta kõnelend.
   Läksid siis emä haua peäle,
Emä kalmu kaane peäle,
Teene pühkis teeze silmi,
20.Teene teeze peäd silitäs.
   Emäkene, memmekene!
Tõuze üles hauastagi,
Tõuze sõba seädemaie,
Annivakka valmistama,
25.Tõuze luoma loogelesta,
Loogelesta, poogelesta!
   Emä siis mõistis‚ vasta kostis,
Emä hauasta kõneles:
Oh mo tütär tillukene!
30.Jumal sulle loogu loogelesta,
Loogelesta, poogelesta!
Mari so sõba seädelegu,
Annivakka valmistagu!
   Tütär siis mõistis, kohe kostis
35.Emäkene, memnlekene!