Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/562

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

196

Tõuzu izi hauastagi,
Tõuzu izi ja tõota!
   Emä siis mõistis, vasta kostis,
Emä hauasta kõneles:
40.Ei või tõusta, tütär nuori,
Ei või tõusta, ei tõota!
Muru mull kasnud mulla peäle,
Aruheinä haua peäle,
Sinililled silmä peäle,
45.Kullerkupud kulmu peäle.
   Tütär siis mõistis, jälle kostis:
Tõuzu ikki memmekene,
Tõuzu ikki ja tõota!
Ma tuon Virusta vikati,
50.Lustiverest luezukeze,
Niidan muru mullikille,
Aruheenä härgädelle,
Sinililled sikkudelle,
Kullerkupud kitsedelle.
55. Emä siis mõistis, jälle kostis,
Emä hauasta kõneles:
Ei või tõusta, tütär nuori,
Ei või tõusta, ei tõota!
Liiv mull rõhub rindazida,
60.Muld mull muljub mokkazida,
Sõmer litsub silmä peäle,
Kivikene kulmu peäle
   Tütär siis mõistis, jälle kostis
Tõuze ikki memmekene,
65.Tõuze ikki ja tõota!
Ma tuon linnast liivasõela,
Muilta mailta mullasõela,
Saarelt tuon sõmera sõela,
Kingu otsast kivi sõela,
70.Sõelun liiva linna tiele,
Sõelun mulla muile maile,
Sõelun sõmera suosse,
Kivikezed kingu otsa.
   Emä siis mõistis, kohe kostis,
75.Eite hauasta kõneles:
Ei või tõusta, tütär nuori‚
Ei või tõusta, ei tõota!
Mull on juures mulla haizu,
Külles on ju kuolija haizu,
80.Selläs on mull surnu haizu.
   Tütär siis mõistis, jälle koslis:
Tõuzu ikki, memmekene,