tatud, või tekitab veeteede kasutamisel arusaamatusi, või § 21 juhtudel puudub, siis peab igaüks sellest teatama Veeteede Valitsusele otse või kohaliku rannavanema kaudu.
§ 24. Omavalitsused või eraisikud (§ 19), kelle kohuseks on tähise korrashoid, peavad eelmise paragrahvi juhtudel kohe kõrvaldama ilmnenud puuduse, vastasel korral teeb seda Veeteede Valitsus selleks kohustatu kulul.
§ 25. Rannal asetsevate kui ka ujuvate tähiste ja veemõõtmisseadiste külge on keelatud kinnitada või siduda ujuvabinõusid või muid esemeid.
3. peatükk.
Veeteede ehitamine ja korrashoidmine.
§ 26. Veeteede ehitamist, korrashoidmist ja veekogude süvendamist laevamiseks ja parvetamiseks määratud ulatuses teostab Veeteede Valitsus või tema loal teised asjasthuvitatud asutised või isikud.
Veekogusängist väljavõetud materjale, nagu kive, mulda ja liiva, võib Veeteede Valitsus tasuta kasutada käesolevas seaduses ettenähtud otstarveteks. Veeteede Valitsusel on õigus maha raiuda kallasrajal kasvavaid puid juhul, kui nad takistavad veeteel liiklemist või kallasraja kasutamist, kuid ta peab maharaiutud puud üle andma kaldaomanikule.
Raudtee- ja maantee-ehitisi kindlustavaid puid ja kaitsemetsa võib raiuda ainult kokkuleppel asjaomase asutisega.
§ 27. Veeteedena kasutatavais veekogudes tekkivaid saari võib Veeteede Valitsus veeteede korrastamise huvides kõrvaldada tasu eest. Kui tasu suhtes omanikuga kokkulepet ei saavutata, määratakse tasu suurus kindlaks sundvõõrandamise seaduses ettenähtud korras. Kui veekogu muudab oma sängi, võib Veeteede Valitsus tasuta või tema loal kaldaomanik veekogu oma endisse sängi tagasi juhtida.
§ 28. Eraomandis olevaid jõe- ja järvesänge võib Veeteede Va-
